ELi väärtuste edendamine ja kindlustamine

KOKKUVÕTE:

Euroopa Liidu lepingu artikkel 2

Euroopa Liidu lepingu artikkel 7

komisjoni teatis – Õigusriigi tugevdamine liidus –Tegevuskava

MIS ON EUROOPA LIIDU LEPINGU ARTIKLITE 2 JA 7 NING TEATISE EESMÄRK?

• Euroopa Liidu lepingu artikli 2 kohaselt rajaneb Euroopa Liit (EL) sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on ELi liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Euroopa Liidu lepingu artikli 49 kohaselt on endale võetud kohustus neid väärtusi edendada tingimus iga Euroopa riigi jaoks, kes soovib esitada liidu liikmeks astumise avalduse, ning aluslepingutest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate kõigi õiguste ja kohustuste täitmise eeldus.
• Euroopa Liidu lepingu artikli 7 eesmärk on tagada, et kõik ELi liikmesriigid austavad ELi ühiseid väärtusi, sealhulgas ka õigusriigi põhimõtteid.
  • Selle ennetusmehhanism (Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõige 1) võimaldab Euroopa Liidu Nõukogul anda asjaomasele liikmesriigile hoiatuse enne olulise rikkumise toimumist.
  • Selle sanktsioonimehhanism (Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõige 2) võimaldab nõukogul peatada teatud õigused, mis tulenevad aluslepingute rakendamisest vastava liikmesriigi suhtes, kaasa arvatud vastava riigi hääleõigus nõukogus. Sellisel juhul peab oluline rikkumine olema kestnud pikemat aega.
• Teatises esitatakse rida meetmeid õigusriigi täiendavaks tugevdamiseks Euroopas, mis on eeltingimus, et kodanikud saaksid kasutada oma ELi õiguse kohaseid õigusi ja et tagada vastastikune usaldus liikmesriikide vahel.

PÕHIPUNKTID

2019. aasta teatis

2019. aasta juulis väljaantud teatises sätestatakse Euroopa Komisjoni tegevuskava – kolme teema alla rühmitatud konkreetsed algatused.

• Õigusriigikultuuri edendamine koostöö tugevdamiseks Euroopa Nõukoguga, sealhulgas Veneetsia komisjoni ja riikide korruptsioonivastase ühendusega, ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon.
• Õigusriigiga seotud probleemide ennetamine õigusriigi põhimõtete järgimise läbivaatamise tsükli loomisega, sealhulgas kõiki liikmesriike hõlmav õigusriigi olukorda käsitlev aastaaruanne (vt allpool).
• Tõhus reageerimine õigusriigi põhimõtete rikkumistele, jätkates komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvaja jõustamisvolituste täielikku kasutamist, et tagada õigusriigi põhimõttega seotud ELi õigusnõuete täitmine. Komisjon kohaldab õigusriigiga seotud rikkumismenetluste puhul strateegilist lähenemisviisi, taotledes vajaduse korral kiirmenetlust ja ajutisi meetmeid, et edendada Euroopa Kohtu praktikas kujunenud norme.

Teatise aluseks on komisjoni 2014. aastal vastu võetud raamistik õigusriiki ähvardavate süsteemsete ohtude vastu võitlemiseks kõigis liikmesriikides. See raamistik täiendab rikkumismenetlusi, mida kohaldatakse siis, kui ELi õigust on rikutud, ja Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohast menetlust, mis võimaldab kõige karmima meetmena hääleõiguse peatamist juhul, kui liikmesriik eksib oluliselt ja jätkuvalt ELi väärtuste vastu. See raamistab komisjoni võimalusi alustada dialoogi asjaomase liikmesriigiga, et vältida õigusriiki ähvardavate süsteemsete ohtude laienemist. Olukorra hinnangu ettevalmistamisel saab komisjon toetuda teiste ELi institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kogemustele.

Õigusriigi mehhanism

2019. aastal sätestatud tegevuskava järgides on komisjon õigusriigi põhimõtte järgimise läbivaatamise tsükli raames avaldanud õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande 2020., 2021. ja 2022. aastal. Selle tsükli eesmärk on edendada õigusriiki kõigis liikmesriikides ning ennetada probleemide teket ja süvenemist. Igas aruandes käsitletakse nelja põhielementi:

• kohtusüsteemid (nende sõltumatus, kvaliteet ja tõhusus);
• korruptsioonivastane raamistik (õigussüsteem ja institutsiooniline ülesehitus, ennetamine ja survemeetmed);
• meedia mitmekesisus ja meediavabadus (reguleerivad asutused, omandi läbipaistvus ja valitsuse sekkumine ning ajakirjanike kaitse);
• kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud muud institutsioonilised küsimused (õigusloomeprotsess, sõltumatud asutused, ligipääsetavus, kohtulik kontroll ja kodanikuühiskonna organisatsioonid).

Iga aruanne sisaldab igat liikmesriiki käsitlevaid peatükke, milles analüüsitakse uusi muutusi aruandlusperioodil ning järelmeetmeid eelmises aruandes tuvastatud probleemide ja muutuste kohta. Alates 2022. aasta aruandest on komisjon lisanud soovitusi liikmesriikidele.

TAUST

Lisateave

• Õigusriigi põhimõtte järgimine (Euroopa Komisjon)
• Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet)

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – I jaotis – Ühissätted – Artikkel 2 (ELT C 202, 7.6.2016, lk 17)

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – I jaotis – Ühissätted – Artikkel 7 (endine Euroopa Liidu lepingu artikkel 7) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 19–20)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Õigusriigi tugevdamine liidus – Tegevuskava (COM(2019) 343 final, 17.7.2019)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – 2022. aasta aruanne õigusriigi kohta. Õigusriigi olukord Euroopa Liidus (COM(2022) 500 final, 13.7.2022)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – 2021. aasta aruanne õigusriigi kohta. Õigusriigi olukord Euroopa Liidus (COM(2021) 700 final, 20.7.2021)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – 2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – Õigusriigi olukord Euroopa Liidus (COM(2020) 580 final, 30.9.2020)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule – Õigusriigi edasine tugevdamine liidus. Hetkeseis ja võimalikud edasised sammud (COM(2019) 163 final, 3.4.2019)

Euroopa Liidu lepingu konsolideeritud versioon – VI jaotis – Lõppsätted – Artikkel 49 (endine Euroopa Liidu lepingu artikkel 49) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 43)

Nõukogu ja liikmesriikide nõukogu töö raames toimunud kohtumise järeldused seoses õigusriigi põhimõtete austamise tagamisega, 16. detsember 2014

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule – ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik (COM(2014) 158 final, 11.3.2014)

Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu lepingu artikli 7 osas: Euroopa Liidu alusväärtuste austamine ja edendamine (KOM(2003) 606 (lõplik), 15.10.2003)

Viimati muudetud: 13.07.2022