Ajutine kaitse ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2001/55/EÜ ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ajutise kaitse andmise eeskirjade ning meetmete kohta ELi liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Sellega kehtestatakse kava, kuidas toimida võõrriikide kodanike massilise saabumise korral Euroopa Liitu (EL), kui nad ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda, eelkõige sõja, vägivalla või inimõiguste rikkumiste tõttu.
• Sellega nähakse ette nendele ümberasustatud isikutele viivitamatu ajutine kaitse.
• Sellega edendatakse ELi liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamist nende isikute vastuvõtmisel. Kuid sellega ei nõuta varjupaigataotlejate kohustuslikku jaotamist liikmesriikide vahel.
• Taani selle direktiivi kohaldamisel ei osale.

PÕHIPUNKTID

Ajutise kaitse rakendamine

• Ajutist kaitset rakendatakse kõikides liikmesriikides Euroopa Liidu nõukogu otsuse alusel, mis kinnitab ümberasustatud isikute massilise sissevoolu ELi ja määrab kindlaks isikurühmad, kes vajavad kaitset.
• Kaitse kestus on üks aasta, mida saab pikendada kuni kahe aastani.
• Kaitse võib lõppeda, kui nõukogu leiab, et inimestel on ohutu tagasi pöörduda oma päritoluriiki.
• Liikmesriigid peavad tagama, et ümberasustatud isikud on nõus kõnealusesse riiki tulema.

Ajutise kaitse mitteandmine

Mõnele isikule võidakse ajutist kaitset mitte võimaldada.

Nende hulka kuuluvad isikud, kelle puhul on

• kahtlus, et nad on pannud toime
  • rahuvastaseid kuritegusid*,
  • sõjakuritegusid,
  • inimsusevastaseid kuritegusid;
  • raskeid mittepoliitilisi kuritegusid;
• on tegutsenud ÜRO eesmärkide ja põhimõtete vastaselt;
• võivad vastuvõtva liikmesriigi julgeoleku ohtu asetada.

Ajutise kaitse toime

• Liikmesriigid peavad andma ajutist kaitset saavatele isikutele elamisloa. See luba kehtib kogu kaitse kehtivusaja.
• Ajutist kaitset saanud isikutel on õigus
  • tegutseda töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana;
  • saada juurdepääs täiskasvanute õppele, kutseõppele ja praktilisele koolitusele töökohal;
  • sobivale eluasemele;
  • saada sotsiaalteenuseid, rahalist toetust ja meditsiinilist abi.
• Samuti on alla 18aastastel lastel õigus omandada haridust vastuvõtva liikmesriigi kodanikega samaväärsetel tingimustel.
• Juhul kui ühe pere mõned liikmed saavad ajutist kaitset erinevates liikmesriikides või kui mõni pereliige ei asu veel ELis, siis peab neil olema õigus pereliikmete taasühendamisele samas liikmesriigis.
• Need eeskirjad on kooskõlas direktiivis 2013/33/EL (vt kokkuvõte) sätestatud ELi eeskirjadega rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu kohta.

Varjupaigataotlused

• Ajutist kaitset saavatel isikutel peab olema võimalik esitada varjupaigataotlus. Taotluse on kohustatud läbi vaatama selle isiku vastu võtnud liikmesriik.
• Liikmesriigid võivad siiski sätestada, et ajutise kaitse saaja ei saa olla samaaegselt varjupaigataotleja.
• See aitab liikmesriikidel vähendada oma varjupaigasüsteemi koormust, pakkudes ajutist kaitset ja lükates varjupaigataotluste läbivaatamist edasi.
• Direktiiviga 2013/32/EL kehtestatakse ühised ELi eeskirjad rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise kohta (vt kokkuvõte).

Ajutise kaitse lõpetamine

• Liikmesriigid peavad võtma meetmeid vabatahtliku tagasipöördumise võimaldamiseks ajutist kaitset saavatele isikutele või isikutele, kelle osas ajutine kaitse on lõppenud.
• Tagasisaatmise vajaduse korral peavad liikmesriigid tagama inimväärikuse austamise ja kindlustama, et ei ole mõjuvaid humanitaarseid kaalutlusi, mille tõttu tagasipöördumine on võimatu.
• Isikuid, kes ei ole tervislikel põhjustel suutelised reisima, ei saa välja saata seni, kuni nende tervis paraneb.
• Perekondadel, kelle lapsed on alla 18aastased ja käivad koolis, võidakse lubada jääda õppeaasta lõpuni.

Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu

• Pärast Venemaa ulatuslikku sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris võttis nõukogu vastu rakendusakti, rakendusotsuse (EL) 2022/382, millega määrati kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse. See on esimene kord, kui selline otsus on tehtud direktiivi 2001/55/EÜ kontekstis.
• Rakendusotsust (EL) 2022/382 kohaldatakse
  • enne 24. veebruari 2022 Ukrainas elanud Ukraina kodanikele;
  • kodakondsuseta isikutele ja muude kolmandate riikide kui Ukraina kodanikele, kellel oli Ukrainas rahvusvahelint kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne 24. veebruari 2022, ning
  • ülalpool loetletud isikute pereliikmetele.

Haldustoetus

Selle direktiiviga sätestatud meetmeid toetatakse määrusega (EL) nr 516/2014 loodud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist. Kui ümberasustatud isikute arv ületab liikmesriikide teatatud vastuvõtuvõimaluse, võtab nõukogu asjakohaseid meetmeid, sealhulgas soovitab olukorrast mõjutatud liikmesriike täiendavalt toetada.

MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?

Direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 31. detsember 2002.

TAUST

Lisateave

• Ajutine kaitse (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12–23)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 4. märtsi 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/382, millega määratakse kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses ning nähakse selle tulemusena ette ajutine kaitse (ELT L 71, 4.3.2022, lk 1–6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60–95)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/33/EL, millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded (ELT L 180, 29.6.2013, lk 96–116)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 516/2014, millega luuakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, muudetakse nõukogu otsust 2008/381/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsused nr 573/2007/EÜ ja nr 575/2007/EÜ ja nõukogu otsus 2007/435/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 168–194)

Määruse (EL) nr 516/2014 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 26.07.2022