ELi riikide vaheline vastastikune õigusabi kriminaalasjades
KOKKUVÕTE:
konventsioon ELi riikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades
nõukogu akt, millega kehtestatakse konventsioon ELi riikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades
MIS ON KONVENTSIOONI JA AKTI EESMÄRK?
Konventsiooni eesmärk on julgustada ja hõlbustada kohtu-, politsei- ja tolliasutuste vastastikust õigusabi kriminaalasjades ning parandada õigusalase koostöö kiirust ja tõhusust. Sellega täiendatakse 1959. aasta kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni ja selle 1978. aasta protokolli.
Aktiga kiidetakse heaks konventsiooni sõlmimine ELi nimel.
PÕHIPUNKTID
Vastastikuse õigusabi taotlused
- Taotlused esitatakse kirjalikult ning edastatakse otse riigi õigusasutuste kaudu.
- Taotlused vahistatute ajutiseks üleviimiseks või transiidiks või kohtutoimikute väljavõtete saatmiseks tuleb edastada ELi riikide keskasutuste kaudu.
- Edasilükkamatul juhul võib taotluse edastada Interpoli või Euroopa Liidu lepingu alusel vastuvõetud sätete kohaselt pädeva asutuse kaudu.
- ELi riik, kellelt vastastikust õigusabi taotletakse (taotluse saanud riik), täidab taotluse esitanud ELi riigi (taotluse esitanud riigi) näidatud formaalsusi ja menetlusi ning täidab taotluse võimalikult kiiresti, võttes võimalikult suurel määral arvesse märgitud tähtaegu.
- ELi riigid saadavad teise ELi riigi territooriumil viibivatele isikutele adresseeritud menetlusdokumendid otse posti teel, kuid mõnel juhul võib dokumente saata taotluse saanud riigi pädeva asutuse kaudu.
- Ühe ELi riigi õigus- või keskasutus võib võtta otse ühendust teise ELi riigi politsei- või tolliasutusega või menetlustega seotud õigusabi taotluste puhul teise ELi riigi haldusasutusega. Riigid võivad selle klausli kohaldamisest keelduda või kohaldada seda ainult teatud tingimustel.
- ELi riigid võivad omaalgatuslikult vahetada teavet seoses kuritegude ja õigusrikkumistega, mille puhul karistamine või menetlemine kuulub vastuvõtva asutuse pädevusse.
Vastastikuse õigusabi teatavad erivormid
- Teisest ELi riigist leitud varastatud esemed tuleks taotluse esitanud riigile üleanda nende tagastamiseks omanikele.
- Taotluse esitanud riigi territooriumil hoitava isiku võib ametivõimude nõusolekul ajutiselt üle viia riiki, kus uurimine toimub. Kui mõni riik seda nõuab, tuleb enne üleviimist saada asjaomase isiku nõusolek.
- Teise riigi õigusasutused võivad tunnistajat või eksperti videokonverentsil üle kuulata juhul, kui see ei ole taotluse saanud riigi õigusega vastuolus ja kui kõik osapooled on nõus.
- Kontrollitavaid tarneid* võimaldatakse tema territooriumil selliste süütegudega seotud eeluurimise raames, millega võib kaasneda väljaandmine. Taotluse saanud riigi ametiasutused peavad neid juhtima ja jälgima.
- Kaks või enam riiki võivad vastastikusel kokkuleppel moodustada ühise uurimisrühma, kes tegutseb konkreetse eesmärgi saavutamiseks tähtaja jooksul. Rühma tegevust koordineerib ja juhib selle riigi ametnik, kus rühm tegutseb.
- Uurimist võivad läbi viia ka muudetud identiteeti kasutavad ametnikud tingimusel, et nad vastavad asjakohasele siseriiklikule õigusele ja menetlusele.
Side pealtkuulamine
- Sidet võib pealt kuulata, kui seda taotleb mõne muu ELi riigi pädev asutus, kes on määratud seda kõnealuses ELi riigis tegema.
- Sidet võib kas pealt kuulata või vahetult edastada taotluse esitanud riigile või salvestada hilisemaks edastamiseks.
- Pealtkuulamine võib toimuda ka ELi riigis, kus satelliidiseadmed asuvad. Kui selle riigi tehnilist abi ei nõuta, viib pealtkuulamise läbi taotluse esitanud riigi teenuseosutajad. Kui pealtkuulamine toimub konkreetses riigis isiku asukoha tõttu, kuid tehnilist abi pole vaja, peaks pealtkuulamist teostav riik teist riiki oma tegevusest teavitama.
Erieeskirjad teatud ELi riikidele
Erieeskirjad on ette nähtud:
- Iirimaale ja Ühendkuningriigile (1) (õigusabi taotluse edastamine);
- Luksemburgile (isikuandmete kaitse) ning
- Norrale ja Islandile (Schengeni eeskirjadega seotud eeskirjad ja konventsiooni jõustumine).
MIS AJAST AKTI JA KONVENTSIOONI KOHALDATAKSE?
Konventsioon jõustus 23. augustil 2005.
TAUST
Lisateave:
PÕHIMÕISTED
Kontrollitavad tarned: meetod, mis võimaldab ühe või mitme riigi territooriumile või selle kaudu ebaseaduslikult imporditavate uimastite liikumise jälgimist pädevate asutuste teadmiste abil ja järelevalve all, et tuvastada süüteo toimepanemisega seotud isikud.
PÕHIDOKUMENDID
Konventsioon, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades – Nõukogu deklaratsioon artikli 10 lõike 9 kohta – Ühendkuningriigi (1) deklaratsioon artikli 20 kohta (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 3–23)
Nõukogu 29. mai 2000. aasta akt, millega kehtestatakse Euroopa Liidu lepingu artikli 34 kohane konventsioon Euroopa Liidu riikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 1–2)
SEONDUVAD DOKUMENDID
Protokoll, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni juurde (EÜT C 326, 21.11.2001, lk 2–8)
Euroopa Liidu peasekretäri teatis konventsiooni artikli 30 lõike 2 alusel, mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades (EÜT C 197, 12.7.2000, lk 24)
Viimati muudetud: 10.09.2018