Pinnaveele kohaldatavad keskkonnakvaliteedi standardid

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2008/105/EÜ, millega kehtestatakse keskkonnakvaliteedi standardid veepoliitika valdkonnas

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Sellega kehtestatakse keskkonnakvaliteedi standardid, mis käsitlevad teatud ainete või ainete rühmade esinemist pinnavees*. Neid aineid nimetatakse prioriteetseteks saasteaineteks, sest need põhjustavad olulist ohtu veekeskkonnale või selle kaudu. Need standardid on kooskõlas Euroopa Liidu (EL) vee raamdirektiivi (direktiiv 2000/60/EÜ) strateegia ja eesmärkidega.
• Sellega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ ja 86/280/EMÜ alates 22. detsembrist 2012.

PÕHIPUNKTID

Direktiiviga kehtestatakse prioriteetsete ainete ja kaheksa muu saasteaine keskkonnakvaliteedi standardid. Nende ainete hulka kuuluvad metallid kaadmium, plii, elavhõbe ja nikkel ning nende ühendid; benseen; polüaromaatsed süsivesinikud ja mitmed pestitsiidid. Mitu nendest prioriteetsetest ainetest on liigitatud ohtlikuks.

Direktiivis 2008/105/EÜ sätestatud keskkonnakvaliteedi standardid on prioriteetsete ainete ja kaheksa muu saasteaine piirnormid vees (või elustikus*), st künnis, mida ei tohi hea keemilise seisundi järgimiseks ületada. Veestandardeid on kahte liiki:

• asjaomase aine keskmise kontsentratsiooni künnis, mis on arvutatud ühe aasta mõõtmiste alusel. Selle standardi eesmärk on tagada ohutus veekeskkonnas saasteainetega pikaajalise kokkupuute korral;
• asjaomase aine suurim lubatud kontsentratsioon, s.t ühekordse mõõtmise suurim lubatud tase. Selle standardi eesmärk on tagada ohutus lühiajalise kokkupuute korral, s.t saastuse lühiajalisel suurenemisel.

Keskkonnakvaliteedi standardid on erinevad:

• siseveekogudele (jõed ja järved);
• muudele pinnaveekogudele (ülemineku-, ranniku- ja territoriaalveed).

ELi liikmesriigid peavad tagama, et järgitakse keskkonnakvaliteedi standardeid. Nad peavad ka võtma meetmeid, eesmärgiga tagada, et settesse ja/või elustikku akumuleeruda kalduvate ainete kontsentratsioon oluliselt ei suureneks.

Direktiiv 2013/39/EL

Direktiiviga 2013/39/EL ajakohastati 33st algselt prioriteetsest ainest seitsme keskkonnakvaliteedi standardeid, pidades silmas uusimaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi nende ainete omaduste kohta.

Nende seitsme olemasoleva prioriteetse aine muudetud keskkonnakvaliteedi standardeid pidi esmakordselt arvesse võtma liikmesriikide vesikonna majandamiskavades alates 22. detsembrist 2015, eesmärgiga saavutada nende ainete osas pinnavee hea keemiline seisund 22. detsembriks 2021.

Direktiiv sisaldas 12 hiljuti kindlaks määratud prioriteetset ainet, mille keskkonnakvaliteedi standardeid tuli arvesse võtta täiendavate seireprogrammide koostamisel ja esialgsetes meetmeprogrammides, mis tuli esitada Euroopa Komisjonile 2018. aasta lõpuks, eesmärgiga saavutada nende ainete osas pinnavee hea keemiline seisund 22. detsembriks 2027.

Jälgimisnimekiri

Vastavalt direktiivile 2013/39/EL peab komisjon samuti koostama nende ainete jälgimisnimekirja, mille kohta kogutakse edaspidise prioriteetseks tunnistamise toetamiseks seireandmeid kogu EList. Rakendusotsusega (EL) 2022/1307 kehtestatakse uusim jälgimisnimekiri.

Segunemispiirkonnad

Direktiiviga 2008/105/EÜ kohustatakse liikmesriike määrama kindlaks heite keskkonda laskmise kohtadega piirnevad segunemispiirkonnad, kus võidakse ületada keskkonnakvaliteedi standardeid, kui see ei mõjuta ülejäänud pinnaveekogu vastavust kõnealustele standarditele. Need piirkonnad tuleb selgelt määratleda vesikonna majandamiskavades, mis on koostatud kooskõlas vee raamdirektiiviga.

Andmikud

Liikmesriigid peavad looma direktiivi I lisa A osas loetletud kõigi ainete heite, keskkonda laskmise ja kadude andmiku iga valglapiirkonna kohta. Komisjon kontrollib selle andmiku alusel, kas on tehtud edusamme järgmiste eesmärkide saavutamiseks:

• järkjärgult vähendada prioriteetsetest ainetest tulenevat reostust ning
• lõpetada või järk-järgult kõrvaldada prioriteetsete ohtlike ainete heide, keskkonda laskmine ja kaod.

MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?

Direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 13. juuli 2010.

TAUST

Vastavusest keskkonnakvaliteedi standarditele peaksid kasu saama nii avalikkus kui ka keskkond. See peaks vähendama joogivee tootmiseks kasutatava pinnavee töötlemisega seotud kulutusi ning parandama nendes vetes elavate taimede ja loomade ning seda vett joovate kariloomade tervist.

Lisateave

• Prioriteetsed ained vee raamdirektiivis (Euroopa Komisjon)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/105/EÜ, mis käsitleb keskkonnakvaliteedi standardeid veepoliitika valdkonnas ning millega muudetakse nõukogu direktiive 82/176/EMÜ, 83/513/EMÜ, 84/156/EMÜ, 84/491/EMÜ, 86/280/EMÜ ja tunnistatakse need seejärel kehtetuks ning muudetakse direktiivi 2000/60/EÜ (ELT L 348, 24.12.2008, lk 84–97)

Direktiivi 2008/105/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni 22. juuli 2022. aasta rakendusotsus (EL) 2022/1307, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/105/EÜ jälgimisnimekiri ainetest, mille kohta kogutakse kogu liidust seireandmeid veepoliitika valdkonnas (teatavaks tehtud numbri C(2022) 5098 all) (ELT L 197, 26.7.2022, lk 117–120)

Viimati muudetud: 10.08.2022