Energiaharta leping ja protokoll

KOKKUVÕTE:

Otsus 98/181/EÜ, ESTÜ, Euratom – energiaharta lepingut ning energiakasutuse tõhustamist ja sellega seotud keskkonnaküsimusi käsitleva energiaharta protokolli sõlmimine Euroopa ühenduste poolt

Rahvusvahelise konverentsi lõppakt ja energiaharta konverentsi otsus energiaharta lepingu kaubandusalaste sätete muudatuse kohta – Ühisdeklaratsioonid – I lisa: Energiaharta lepingu kaubandusalaste sätete muudatus – II lisa: Energiaharta lepingu kaubandusalaste sätete muudatuse vastuvõtmisega seotud otsused

Euroopa energiaharta konverentsi lõppakt – 1. lisa: Energiaharta leping – 2. lisa: Otsused energiaharta lepingu kohta

MIS ON OTSUSE JA LEPINGU EESMÄRK?

• Energiaharta põhimõtetel põhinev energiaharta leping on energiakoostöö mitmepoolne raamistik, mis on kavandatud selleks, et tagada energiavarustuskindlus avatumate ja konkurentsivõimelisemate energiaturgude kaudu, austades säästva arengu põhimõtteid ja energiaallikate suveräänsust.
• ELi nõukogu ja Euroopa Komisjoni otsusega kiidetakse Euroopa kogukondade (ELi) ja Euratomi nimel heaks energiaharta leping ja energiaharta protokoll.

PÕHIPUNKTID

Energiaharta lepingu põhiklauslites käsitletakse investeeringute kaitset, energeetiliste materjalide ja toodetega kauplemist, transiiti ja vaidluste lahendamist.

Äri, investeerimine, kaubandus ja kaitse

Lepingu sätted hõlmavad järgmist:

• edendada energeetiliste materjalide ja toodete pääsu rahvusvahelistele turgudele kaubanduslikel tingimustel ning arendada üldiselt avatud ja konkurentsile rajatud energiaturgu;
• kaitsta välisinvesteeringuid, seades neile niisama soodsad tingimused kui siseriiklikele investeeringutele, ning kaitsta neid põhiliste mitteäriliste riskide eest;
• teha jõupingutusi turumoonutuste ja konkurentsitõkete leevendamiseks energiasektori majandustegevuses;
• tagada usaldusväärne piiriülene energiavoogude transiit torujuhtmete, võrkude ja muude transpordivormide kaudu;
• tunnustada avatud kapitaliturgude tähtsust, et soodustada kapitalivooge energeetiliste materjalide ja toodetega kauplemise rahastamiseks ning seoses energiasektori majandustegevusse investeerimisega;
• soodustada ja luua käesoleva lepinguga reguleeritud valdkondades investeerimiseks stabiilsed, õiglased ja läbipaistvad tingimused teiste lepinguosaliste investoritele.

Suveräänsed õigused energiaressursside suhtes

Lepinguga tunnustatakse riikide suveräänseid õigusi energiaressursside suhtes ning kinnitatakse, et neid tuleb teostada vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele, ilma et see mõjutaks energiaressurssidele juurdepääsu soodustamise üldeesmärke ning nende uurimist ja kasutuselevõttu kaubanduslikul alusel.

Keskkonnaaspektid

• Lepinguosalised lepivad kokku energiatõhususe edendamises ja püüavad minimeerida energia tootmise ja kasutamise keskkonnamõjusid.
• Saastaja peab põhimõtteliselt kandma saastuse, sealhulgas piiriülese saastusega seotud kulud, moonutamata seejuures investeerimist energiatsüklisse või rahvusvahelisse kaubandusse.

Läbipaistvus

Iga lepinguosaline peab määrama vähemalt ühe teabekeskuse, kuhu võib saata taotlusi energeetiliste materjalide ja toodetega seotud seaduste, määruste, kohtulahendite ja haldusotsuste kohta teabe saamiseks.

Vaidluste lahendamine

Leping sisaldab sätteid, mis käsitlevad vaidluste lahendamist osalevate riikide vahel diplomaatiliste kanalite ja ad hoc kohtute kaudu, ning investeeringute puhul investorite ja vastuvõtjariigi vahel. Kui investoriga seotud vaidlust ei ole võimalik lahendada vastastikusel kokkuleppel kolme kuu jooksul, võib investor otsustada edastada selle lahendamiseks:

• üld- või halduskohtule;
• mis tahes eelnevalt kokkulepitud vaidluste lahendamise korrale, või
• rahvusvahelisele vahekohtu- või lepitusmenetlusele.

Allakirjutanud, energiaharta konverents, protokollid ja deklaratsioonid

• Lepingule on alla kirjutanud ELi riigid ja piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid (nagu EL), kes kohustuvad austama avatud ja mittediskrimineeriva energiaturu põhimõtteid.
• Lepinguosalised tulevad korrapäraselt kokku energiaharta konverentsil, kus igal lepinguosalisel võib olla üks esindaja. Korralised koosolekud toimuvad harta konverentsi poolt kindlaksmääratud ajavahemike järel. Konverents võib samuti anda luba läbirääkimisteks energiaharta protokollide ja deklaratsioonide üle, et taotleda harta eesmärkide saavutamist ja selle põhimõtete järgimist.

Erandid

Lepinguosalised ei tohi kohalda mis tahes kaubandusalaseid investeerimismeetmeid, mis ei ole kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega (GATT), millega asutati Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), ning miski lepingus ei vabasta WTO liikmeid kokkuleppest.

Leping ei takista ühtki allakirjutanut meetmetest, mis on:

• vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks;
• hädavajalikud energeetiliste materjalide ja toodete soetamiseks või jaotamiseks tarneraskuste korral, mis tekivad lepinguosalisest mittesõltuvatel põhjustel;
• ette nähtud hüvitiseks põlisrahvastest või sotsiaalselt või majanduslikult vähemkindlustatud isikutest või isikute gruppidest investoritele.

Energiaharta protokoll

Protokoll võeti vastu kooskõlas lepinguga. Selle eesmärgid on:

• edendada energiatõhususe poliitikat kooskõlas säästva arenguga;
• luua tootjatele ja tarbijatele tingimused energia tõhusaks kasutamiseks, säästes keskkonda;
• soodustada koostööd energiatõhususe valdkonnas;
• kavandada energiatõhususe poliitikat ning luua õiguslik ja reguleeriv raamistik, et toetada tõhusaid turumehhanisme, sealhulgas turupõhist hinnakujundust.

Rahvusvaheline energiaharta

2015. aastal võeti vastu uus rahvusvaheline energiaharta, millele kirjutas alla rohkem kui 65 riiki ja organisatsiooni, sealhulgas EL ja kõik ELi riigid. Uue harta eesmärk on kaasata võimalikult palju uusi riike, kes soovivad teha koostööd energia valdkonnas ning kes tunnistavad, et energiajulgeolek on tähtis energiat tootvatele, transiidi- ja tarbivatele riikidele. Uus harta põhineb 1991. aasta energiahartal ja ajakohastab seda.

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

Energiaharta leping jõustus 16. aprillil 1998, ning koos kaubandusalaste sätete muudatustega, et peamiselt asendada viited GATTile viidetega WTO-le, kohaldatakse seda alates 23. juulist 1998.

TAUST

Lisateave:

• Energiaharta (Euroopa Komisjoni veebisait)
• Energiaharta leping (Rahvusvaheline energiaharta)
• Rahvusvaheline energiaharta (2015) (Rahvusvaheline energiaharta)

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu ja komisjoni 23. septembri 1997. aasta otsus 98/181/EÜ, ESTÜ, Euratom, mis käsitleb energiaharta lepingu ning energiakasutuse tõhustamist ja sellega seotud keskkonnaküsimusi käsitleva energiaharta protokolli sõlmimist Euroopa ühenduste poolt (EÜT L 69, 9.3.1998, lk 1–116)

Rahvusvahelise konverentsi lõppakt ja energiaharta konverentsi otsus energiaharta lepingu kaubandusalaste sätete muudatuse kohta – Ühisdeklaratsioonid – I lisa: Energiaharta lepingu kaubandusalaste sätete muudatus – II lisa: Energiaharta lepingu kaubandusalaste sätete muudatuse vastuvõtmisega seotud otsused (EÜT L 252, 12.9.1998, lk 23–46)

Euroopa energiaharta konverentsi lõppakt – 1. lisa: Energiaharta leping – 2. lisa: Otsused energiaharta lepingu kohta (EÜT L 380, 31.12.1994, lk 24–88)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Energiaharta konverents – Transiidivaidluste lahendamist käsitlevad eeskirjad (EÜT L 11, 16.1.1999, lk 39–44)

Nõukogu 13. juuli 2001. aasta otsus 2001/595/EÜ, mis käsitleb energiaharta lepingu kaubandusalaste sätete muudatuse sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt (EÜT L 209, 2.8.2001, lk 32)

Nõukogu 26. novembri 1998. aasta otsus 1999/37/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse poolt võetavat seisukohta energiaharta konverentsil vastuvõetavate transiidivaidluste lahendamise eeskirjade suhtes (EÜT L 11, 16.1.1999, lk 37–38)

Viimati muudetud: 25.05.2020