Marco Polo II programm

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 1692/2006 teise Marco Polo programmi loomise kohta, et anda ELi finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

• Marco Polo II programmi eesmärk oli suunata kaubaveod ümber maanteelt keskkonnasõbralikumatele transpordivahenditele ja suurendada transpordi tõhusust, vältides tarbetut liiklust ja tühisõite.
• Programmi eesmärk oli edendada transpordiliikide ühitamist*, kasutades transpordisüsteemis paremini ära olemasolevaid ressursse, lisades logistikaahelasse merelühisõidud ning raudtee- ja siseveetranspordi.
• Määrusega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1382/2003, millega loodi esimene Marco Polo programm.

PÕHIPUNKTID

• Marco Polo II programm, mis kehtis aastatel 2007–2013, järgnes programmidele Marco Polo I (2003–2006) ja PACT (1997–2001).
• Programmi eesmärk oli pakkuda operatiivset toetust transpordi- ja logistikaüksustele seoses turutõrgetega, mis põhjustavad tasakaalustamatust ja ebatõhusust Euroopa kaubaveosektoris, eeskätt maanteetranspordi valitseva seisundi tõttu.
• Selle peamised eesmärgid olid vähendada ummikuid ja parandada transpordisüsteemi keskkonnakaitsemeetmeid. Seega aidati kaasa tõhusale ja säästvale transpordisüsteemile, mis tagab ELile lisandväärtuse, avaldamata majanduslikule, sotsiaalsele või territoriaalsele ühtekuuluvusele negatiivset mõju.
• Enamikku projektitüüpe hinnati ja neid rahastati mõõdetavate tulemuste põhjal, näiteks transpordiliikide tegelik ümbersuunamine ja välditud kaubavedu Euroopa transpordivõrgus.
• Marco Polo II tagas parema geograafilise katvuse, toetades mitte ainult ELi riikide, vaid ka vähemalt ühe ELi riigi ja mõne selle lähedal asuva kolmanda riigi vahel toimivaid meetmeid.
• Kättesaadavaks tehti 435 miljoni euro suurune kogueelarve viit tüüpi meetmete rahastamiseks:
  • ümbersuunamine,
  • katalüsaator,
  • ühine õpe,
  • meremagistraalid,
  • liikluse vältimine.
• Meetmed valiti välja iga-aastaste pakkumiskutsete kaudu.
• Kõik Marco Polo II programmi raames rahastatud meetmed on lõpule viidud ja programm on lõppenud.
• Programmi haldasid kaks rakendusametit: kuni 2013. aasta lõpuni Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet ning alates 2014. aastast kuni selle sulgemiseni Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet.
• 2013. aastal avaldas komisjon teatise Marco Polo programmide tulemuste kohta aastatel 2003–2010.

Rahastamiskõlblikud meetmed

Rahastamiskõlblikud on järgmised meetmed.

• Katalüsaatormeede – meede, mille eesmärk on ületada olulisi struktuurseid tõkkeid ELi kaubaveoturul, mis takistavad turgude tõhusat toimimist, merelühisõitude, raudtee või siseveeteede konkurentsivõimet ja/või kõnealuseid transpordiliike kasutavate transpordiahelate tõhusust. Selle eesmärk on koostoime parandamine raudtee-, siseveeteede ja merelühisõidu sektoris (sh meremagistraalid), kasutades paremini olemasolevaid infrastruktuure.
• Meremagistraalide meede – meede, mille eesmärk on suunata kaubavedu maanteelt ümber merelühisõitudele, raudteele, siseveeteedele või teiste transpordiliikide kombinatsiooni. Eesmärk on võimalikult lühikesed maanteeveod.
• Ühine õppemeede – meede, mille eesmärk on parandada töömeetodite ja kaubaveoahela protseduuride struktuurseks optimeerimiseks tehtavat koostööd, võttes arvesse logistikanõudeid.
• Meremagistraalide meede: idee, mis esitati esmakordselt 2001. aasta Euroopa transpordipoliitika valges raamatus. Meremagistraalide meetme eesmärk on otseselt suunata kaubavedu maanteelt ümber merelühisõitudele või merelühisõitude ja teiste transpordiliikide kombinatsiooni, kus maanteeveod on võimalikult lühikesed. Näiteks võiks meremagistraalide meedet rakendada Hispaania ja Prantsusmaa vahel maanteeliikluse kitsaskoha kõrvaldamiseks Püreneedes.
• Liikluse vältimise meede – uuenduslik meede, mis ühendab transpordilogistika tootmislogistikaga, et vältida kaubaveo suurt osakaalu maanteedel, mõjutamata negatiivselt toodangu kvaliteeti või tootmistööjõudu.

Esitatud ettepanekute valikukriteeriumid

• Meetme esitavad ettevõtjad või konsortsiumid, mis asuvad ELi riikides või osalevates riikides, sealhulgas teatavatel tingimustel ELi kandidaatriikides ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioonis, Euroopa Majanduspiirkonnas ja lähedal asuvates kolmandates riikides.
• ELi finantsabi anti toetuste vormis. Enamiku projektitüüpide puhul põhines see tonnkilomeetritel, mis suunatakse ümber maanteelt merelühisõitudele, raudteele või siseveeteedele või mis põhineb maanteekaubaveo veokilomeetri vältimisel. Eesmärk oli toetada kvaliteetseid projekte. ELi toetus ei tohiks põhjustada konkurentsimoonutusi.
• Programmis pööratakse erilist tähelepanu tundlikele ja suurlinnade piirkondadele. Komisjon hindab esitatud meetmeid, võttes arvesse meetmete mõju maanteeummikute vähendamisele, aga ka nende suhtelist keskkonnamõju ja igakülgset säästvust.
• ELi finantsabi eri meetmetele on maksimaalselt 35 % kogukulutustest, mis on vajalikud meetme eesmärkide saavutamiseks ning tehakse meetme tulemusena. ELi finantsabi ühistele õppemeetmetele on maksimaalselt 50 % kogukulutustest.

TAUST

Lisateave:

• Marco Polo programm (Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti veebisait).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1692/2006 teise Marco Polo programmi loomise kohta, et anda ühenduse finantsabi kaubaveosüsteemi keskkonnakaitsemeetmete tõhustamiseks (Marco Polo II), ja määruse (EÜ) nr 1382/2003 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 328, 24.11.2006, lk 1–13)

Määruse (EÜ) nr 1692/2006 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Marco Polo programm – tulemused ja väljavaated (COM(2013) 278 final, 14.5.2013)

Viimati muudetud: 10.08.2020