Ioniseeriva kiirgusega töödeldud toiduained

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

Seda direktiivi ei kohaldata:

• toiduainete suhtes, mida mõjutatakse täpsustatud piirides mõõte- või kontrollivahenditest pärineva ioniseeriva kiirgusega;
• selliste toiduainete kiiritamisel, mis valmistatakse patsientide jaoks, kes vajavad meditsiinilise järelevalve all steriilset dieeti.

Direktiivi 1999/3/EÜ lisas on esitatud esialgne loetelu toiduainetest, mida võib töödelda ioniseeriva kiirgusega, st kuivatatud maitsetaimed, vürtsid ja köögiviljasegud.

Load ja heakskiidetud kiiritusrajatised

Toiduaineid võib töödelda üksnes ELi riikide ametiasutuste poolt heaks kiidetud kiiritusrajatistes. Kui rajatised on heaks kiidetud, annavad ELi riigid vastava nimekirja Euroopa Komisjonile. Komisjon avaldab heakskiidetud kiiritusrajatiste nimekirja.

Otsusega 2002/840/EÜ lubatakse toiduaineid kiiritada kolmandates riikides ja seejärel importida ELi, kuni need vastavad ELi nõuetele ja neid on kiiritatud otsuse lisas loetletud heakskiidetud rajatises.

Registreerimine

Kiiritusrajatised peavad iga kasutatud ioniseeriva kiirguse allika puhul pidama registrit, milles näidatakse määratletud teave (st kiiritatud toiduaine liik ja kogus, andmed kiiritamismenetluse kontrolli kohta jne).

Registrit tuleb säilitada viis aastat. Registri pidamise üksikasjalikud eeskirjad võtab vastu komisjon, keda abistab alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee.

Taotlus kiiritatud toiduainete turuleviimiseks

Kiiritatud toiduained võib viia ELi turule üksnes siis, kui need vastavad direktiivile, kus on sätestatud:

• toidu kiiritamise lubamise tingimused (tehnoloogiline vajadus, tarbija huvid jne) ja lubatud eesmärgid (vähendada haiguste esinemust, eemaldada toiduainetest kahjulikud organismid);
• toiduained peavad vastama tervislikkuse nõuetele ja kiiritamine ei tohi asendada hügieenimeetmeid;
• kiiritamist võib kasutada koos muu keemilise töötlemisega, kuid üksnes siis, kui viimast kasutatakse mõnel muul eesmärgil;
• ioniseeriva kiirguse allikad (gammakiirgus, röntgenikiirgus ja teatud omadustega elektronid);
• dosimeetria (keskmise koguneeldumisdoosi määramine ja selle mõõtmise menetlused). Direktiiviga täpsustatakse ka, et toiduainete maksimaalne kiirgusdoos võidakse anda osade kaupa.

Märgistamine ja pakend

Sõnad „kiiritatud“ või „töödeldud ioniseeriva kiirgusega“ peavad olema märgitud:

• etiketile või pakendile;
• kiiritatud toiduainetega või kiiritatud koostisosi sisaldavate toiduainetega kaasasolevates dokumentides.

Tooted, mis on mõeldud müügiks lõpptarbijale, peavad vastama nõuetele, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1169/2011 – toidualase teabe esitamine tarbijatele.

Toodetele, mis ei ole mõeldud müügiks lõpptarbijale, tehakse märge kiiritamise kohta ning märgitakse kiirgusega töödelnud asutuse nimi ja aadress.