Euroopa õiguse otsene mõju

KOKKUVÕTE:

Euroopa Kohtu otsus, Van Gend en Loos vs. Netherlands Inland Revenue Administration – otsese mõju üldpõhimõte

MIDA KOHTUOTSUS TUVASTAS?

• Oma otsusega sätestab Euroopa Liidu Kohus (kohus) Euroopa Liidu (EL) õiguse otsese mõju.
• Kohtuotsuses sedastatakse, et ELi õigusest tuleneb mitte ainult kohustusi ELi liikmesriikidele, vaid ka õigusi üksikisikutele. Seetõttu võivad üksikisikud neid õigusi kasutada ning tugineda ELi õigusele siseriiklike ja Euroopa kohtute ees, sõltumata sellest, kas siseriikliku õiguse kriteerium on täidetud (see tähendab, et kohtu otsuste peale ei saa siseriikliku õiguse järgi edasi kaevata).

PÕHIPUNKTID

Horisontaalne ja vertikaalne otsene mõju

Otsesel mõjul on kaks aspekti: vertikaalne ja horisontaalne.

• Vertikaalne otsene mõju on oluline üksikisikute ja riigi vahelistes suhetes. See tähendab, et üksikisikud saavad suhetes riigiga tugineda ELi õiguse sättele.
• Horisontaalne otsene mõju on oluline üksikisikute vahelistes suhetes. See tähendab, et üksikisik saab suhetes teise isikuga tugineda ELi õiguse sättele.
• Vastavalt asjaomasele õigusakti liigile on kohus möönnud kas täielikku otsest mõju (s.t horisontaalne ja vertikaalne otsene mõju) või osalist otsest mõju (piirdub vertikaalse otsese mõjuga).

Otsene mõju ja esmased õigusaktid

• Mis puutub esmastesse õigusaktidesse, tuvastas kohus Van Gend en Loosi otsuses otsese mõju põhimõtte. Kohus määras siiski tingimuse, et kohustused peavad olema täpsed, selged ja tingimusteta ning need ei tohi nõuda täiendavate meetmete võtmist siseriiklikult ega Euroopa tasemel.
• Beckeri otsuses jättis kohus otsese mõju kõrvale, kui riikidel on kuitahes minimaalne kaalutlusruum kõnealuse sätte rakendamisel. Kohtuasjas Kaefer ja Procacci versus Prantsuse riik leidis kohus, et kõnealune säte oli tingimusteta, sest see ei jätnud liikmesriikidele mingit kaalutlusruumi ja seega oli sellel otsene mõju.

Otsene mõju ja esmased õigusaktid

Otsese mõju põhimõte on seotud ka teiseste õigusaktidega ehk ELi institutsioonide vastu võetud aktidega, nagu määrused, direktiivid ja otsused, mis tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. Otsese mõju rakendamine sõltub siiski akti liigist.

• Määrused on liikmesriikides vahetult kohaldatavad vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 288 ning neil on seetõttu otsene mõju. Kooskõlas üldpõhimõtetega kohaldatakse seda siiski ainult tingimusel, et eeskirjad on piisavalt selged, täpsed ja konkreetse isiku olukorra suhtes asjakohased (otsene mõju, nagu on sätestatud Politi vs. Ministero delle finanze kohtuotsuses).
• Direktiivid on liikmesriikidele suunatud õigusaktid, mis tuleb siseriiklikusse õigusse üle võtta. Teatavatel juhtudel kohus siiski tunnistab direktiivide otsest mõju, et kaitsta üksikisikute õigusi. Seetõttu määras kohus oma Van Duyn vs. Home Office otsuses, et direktiivil on otsene mõju, kui selle sätted on tingimusteta ning piisavalt selged ja täpsed ning kui liikmesriik ei ole direktiivi tähtajaks siseriiklikusse õigusse üle võtnud. Sellel saab siiski olla ainult vertikaalne otsene mõju, sest liikmesriigid on kohustatud direktiive rakendama, aga liikmesriigid ei saa direktiive üksikisiku vastu tsiteerida (vt Ratti otsus).
• Otsustel võib olla otsene mõju, kui need viitavad adressaadina liikmesriigile. Kohus tunnistab seega ainult otsest vertikaalset mõju (Hansa Fleisch vs. Landrat des Kreises Schleswig-Flensburg otsus).
• Rahvusvahelised lepingud Kohus tunnistas oma Demirel vs. Stadt Schwäbisch Gmünd otsuses teatavate lepingute otsest mõju kooskõlas samade kriteeriumidega nagu Van Gend en Loosi kohtuasjas.
• Arvamustel ja soovitustel ei ole siduvat õiguslikku jõudu. Järelikult ei ole neil otsest mõju.

TAUST

Koos ELi õiguse ülimuslikkusega on otsene mõju ELi õiguse üldpõhimõte.

PÕHIDOKUMENT

Kohtuotsus, 5. veebruar 1963, NV Algemene Transport- en Expeditie Onderneming van Gend en Loos vs. Netherlands Inland Revenue Administration, C-26/62, EU:C:1963:1

SEONDUVAD DOKUMENDID

Kohtuotsus, 10. november 1992, Hansa Fleisch Ernst Mundt GmbH & Co. KG vs. Landrat des Kreises Schleswig-Flensburg C-156/91, ECLI:EU:C:1992:423

Kohtuotsus, 12. detsember 1990, Peter Kaefer and Andréa Procacci vs. French State, liidetud kohtuasjad C-100/89 ja C-101/89, EU:C:1990:456

Kohtuotsus, 30. september 1987, Meryem Demirel vs. Stadt Schwäbisch Gmünd, C-12/86, ECLI:EU:C:1987:400

Kohtuotsus, 19. jaanuar 1982, Ursula Becker vs. Finanzamt Münster-Innenstadt, C-8/81, ECLI:EU:C:1982:7.

Kohtuotsus, 5. aprill 1979, kriminaalmenetlus, milles süüdistatav on Tullio Ratti, C-148/78, ECLI:EU:C:1979:110

Kohtuotsus, 4. detsember 1974, Yvonne van Duyn vs. Home Office, C-41-74, ECLI:EU:C:1974:133

Kohtuotsus, 14. detsember 1971, Politi s.a.s. vs. Itaalia Vabariigi rahandusministeerium, C-43/71, ECLI:EU:C:1971:122

Viimati muudetud: 25.11.2022