Teise põlvkonna Schengeni infosüsteem (SIS II)

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist

otsus 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist

MIS ON MÄÄRUSE JA OTSUSE EESMÄRGID?

• Määrus ja otsus loovad õigusliku aluse SIS II-le, mis sisaldab isikuid ja esemeid käsitlevaid ametlikke hoiatusteateid*. Neis kirjeldatakse süsteemi ülesehitust ning asjaosaliste kohustusi ja õigusi.
• Määrus hõlmab kolmandate riikide kodanike ELi sisenemist ja neid käsitlevate hoiatusteadete töötlemist.
• Otsus hõlmab hoiatusteateid isikute ja esemete kohta kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö eesmärgil.
• Kuigi SIS II-l on kaks õiguslikku alust, toimib see ühtse infosüsteemina. Paljud määruse ja otsuse artiklid on ühesugused.

PÕHIPUNKTID

Ülesehitus SIS II hõlmab järgmist:

• keskinfosüsteem (keskne SIS II):
  • tehnilise abi üksus (CS-SIS), mis sisaldab Strasbourgis asuvat andmebaasi (SIS II andmebaas) ning süsteemi rikke korral varusüsteemi Salzburgi lähedal (Austrias);
  • ühtne siseriiklik liides (NI-SIS).
• siseriiklik süsteem (N.SIS II) igas Schengeni riigis, kus andmeid sisestataks, ajakohastatakse, kustutatakse ja otsitakse ning mis on ühenduses keskse SIS IIga.
• Sideinfrastruktuur CS-SISi ja NI-SISi vahel näeb ette krüpteeritud virtuaalse võrgu.

Kulud

• ELi eelarve katab keskse SISi II ja sideinfrastruktuuri loomis-, toimimis- ja hoolduskulud;
• Schengeni riigid katavad iga N.SIS II loomis-, toimimis- ja hoolduskulud.

Menetluseeskirjad

• Enne hoiatusteate sisestamist peab liikmesriik kindlaks määrama, kas juhtum on piisavalt asjakohane ja tähtis õigustamaks teate sisestamist SIS II-te.
• SIS II sisaldab ainult hoiatusteate konkreetse eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmekategooriaid. Nende hulka kuuluvad näiteks isiku nimi, sugu, sünnikoht ja -kuupäev, fotod, sõrmejäljed ja hoiatusteate põhjus.
• Fotod ja sõrmejäljed sisestatakse üksnes pärast spetsiaalse kvaliteedikontrolli läbiviimist, et kindlustada andmete kvaliteedi suhtes kehtestatud miinimumstandardite järgimine.
• Isikuid ja esemeid käsitlevaid hoiatusteateid hoitakse ainult niikaua, kui on vaja nende eesmärkide saavutamiseks.
• Isikuid käsitlevad hoiatusteated kustutatakse automaatselt kolme aasta pärast, kui sisestanud riik ei otsusta pärast läbivaatamist seda pikendada.
• Esemeid, nagu sõidukid, paadid, lennukid ja konteinerid, käsitlevaid hoiatusteateid võib säilitada kuni viis aastat ning esemeid, mis on arestitavad või kriminaalmenetluses tõendina kasutatavad, kuni kümme aastat – mõlemat tähtaega võib pikendada.
• Meetmed, mida tuleb võtta segaduse või isiku valesti tuvastamise vältimiseks.
• SIS II-s töödeldavaid andmeid ei tohi edastada ega teha kättesaadavaks kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele.
• Kui riik leiab, et hoiatusteatele reageerimiseks võetavad meetmed on vastuolus tema siseriikliku õigusega, võib ta näidata, et tema territooriumil meetmeid ei võeta, lisades teatele lipukese.

Hoiatusteadete kategooriad

Määruses (EÜ) nr 1987/2006 käsitletakse hoiatusteateid (ja nendega seotud tingimusi) kolmandate riikide kodanike kohta, et keelata neil ELi sisenemine või seal viibimine põhjusel, et nad ohustavad avalikku korda või riiklikku julgeolekut. See kehtib eriti juhul, kui

• isik on liikmesriigis süüdi mõistetud kuriteos, mille eest on ette nähtud vähemalt üheaastane vanglakaristus;
• on alust arvata, et isik a on toime pannud või kavatseb toime panna raske kuriteo;
• isiku suhtes on kohaldatud väljasaatmist, sisenemisest keeldumist või tagasisaatmist, mis on endiselt kehtiv.

Otsuses 2007/533/JSK sätestatakse hoiatusteated, mida kasutatakse kriminaalasjades tehtava politsei- ja kohtuasutuste vahelise operatiivkoostöö toetamiseks, ning asjakohane kord nende esitamiseks ja nendele reageerimiseks. Need hõlmavad:

• väljaandmiseks või üleandmiseks vahistatavaid isikuid Euroopa vahistamismääruse alusel;
• kadunud isikuid, keda on vaja paigutada kaitse alla ja/või kelle asukoht on vaja kindlaks teha;
• isikuid, näiteks tunnistajad või isikuid, keda on kutsutud seoses kohtumenetlusega kohtusse või kes on otsitavad kohtumenetluses osalemise eesmärgil;
• isikuid või sõidukeid, laevu, lennukeid ja konteinereid diskreetseks kontrollimiseks või erikontrolliks, et uurida kuritegusid ja ära hoida avalikku julgeolekut ähvardavaid ohte, ning esemeid, kui need on selgelt seotud raskete kuritegudega;
• esemeid (näiteks mootorsõidukid, haagised, tulirelvad, dokumendiplangid, isikut tõendavad dokumendid ja rahatähed), mida otsitakse arestimiseks või kriminaalmenetluses tõendina kasutamiseks.

Konkreetselt lubatakse otsusega varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud passide andmeid (number, väljaandnud riik ja dokumendi liik) vahetada Interpoli liikmetega.

Järgnevatel üksustel on juurdepääs SIS II andmetele:

• riigi ametiasutused, kes vastutavad järgmiste valdkondade eest:
  • piirikontrollid;
  • politsei- ja tollikontrollid;
  • kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse esitamine ja kohtulik uurimine enne süüdistuse esitamist;
  • viisat ja elamisluba väljastavad asutused.
• Euroopa Politseiamet (Europol) võib teostada vahetu päringu, kuid päringu tulemusena saadud teabe kasutamiseks on vaja asjaomase Schengeni riigi nõusolekut.
• Eurojusti siseriiklikud liikmed ja nende assistendid, kuid mitte Eurojusti enda töötajad. Kasutajatel on juurdepääs ainult sellistele andmetele, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks.

Ülesanded

Iga Schengeni riik teostab järgmist.

• Seab sisse, käitab ja hooldab N.SIS II-te ja ning selle ühendust keskinfosüsteemiga.
• Määrab siseriikliku SIS II asutuse (N.SIS II asutus). Sellel on keskne vastutus liikmesriigi N.SIS II projekti eest ning siseriikliku süsteemi tõrgeteta toimimise ja turvalisuse eest.
• Määrab riikliku asutuse, Sirene büroo, et tagada täiendava teabe * vahetamine sideinfrastruktuuri abil. Büroo koordineerib SIS II-te sisestatud teabe kvaliteedi kontrollimist.
• Rakendab protokolle ja tehnilisi menetlusi CS-SISi ja N.SIS II ühilduvuse tagamiseks, et tagada andmete kohene ja tõhus edastamine.
• Vastutab selle eest, et andmed on täpsed, ajakohased ja õiguspäraselt SIS II-te sisestatud. Tal on lubatud muuta, täiendada, parandada, ajakohastada või kustutada üksnes enda sisestatud andmeid.
• Võtab vastu turvalisuse kava andmete kaitsmiseks ja loata juurdepääsu ärahoidmiseks.
• Kohaldab ametisaladuse hoidmise eeskirju ja konfidentsiaalsuskohustusi.
• Siseriiklike koopiate mittekasutamisel registreerib N.SIS II-s igasuguse isikuandmete vahetamise CS-SISiga
• Tagab, et kõik asutused, kellel on juurdepääs SIS II andmetele, järgiksid määrust ja otsust.
• Pakub töötajatele asjakohast koolitust andmeturbe ja andmekaitse eeskirjade alal.
• Vastutab N.SIS II kasutamisega üksikisikule tekitatud kahju eest.
• Tagab, et SIS II sisestatud andmete väärkasutamise või täiendava teabe vahetuse suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

Korraldusasutuse (eu-LISA) vastutusalasse kuulub:

• keskse SIS II operatiivjuhtimine selle pidevaks toimimiseks, st seitse päeva nädalas ööpäevaringselt;
• sideinfrastruktuur (selle järelevalve, turvalisus ja suhete koordineerimine liikmesriikidega);
• turvalisuse kava, sealhulgas erakorralised meetmed andmete ja kriitilise tähtsusega infrastruktuuri kaitseks ning loata isikutele juurdepääsu ja loata kasutamise keelamiseks (sama teeb komisjon ka sideinfrastruktuuriga);
• kohaldab asjakohaseid ametisaladuse hoidmise eeskirju ja konfidentsiaalsuskohustusi;
• registreerib juurdepääsu CS-SIS-is hoitavatele isikuandmetele ja nende andmete vahetamise;
• kehtestab menetlused, mille abil jälgida SIS II tulemusi, kulutasuvust, turvalisust ja teenuste kvaliteeti;
• avaldab igal aastal statistilised andmed hoiatusteadete kategooriate kohta ja iga liikmesriigi lõikes SIS II-te juurdepääsude arv.

Andmekaitse

• Tundlike andmekategooriate töötlemine (rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, ametiühingusse kuulumine, tervis või seksuaalelu) on keelatud.
• Igal isikul on õigus lasta oma isikuga seotud faktiliselt ebakorrektsed andmed parandada või ebaseaduslikult säilitatud andmed kustutada ja saada teavet võetud meetmetest.
• Teavet ei edastata andmesubjektile*, kui see on hädavajalik kohtumenetluseks või kolmandate isikute õiguste ja vabaduste kaitsmiseks.
• Isik võib võtta õiguslikke meetmeid, et teda puudutavale hoiatusteatele juurde pääseda, neid parandada, kustutada, saada teavet või hüvitist.
• Siseiiklikud järelevalveasutused kontrollivad, kas liikmesriigid töötlevad ja edastavad SIS II isikuandmeid ja täiendavat teavet õiguspäraselt. Nad viivad auditi läbi vähemalt kord nelja aasta jooksul.
• Euroopa andmekaitseinspektor tagab, et vähemalt kord nelja aasta jooksul viiakse läbi korraldusasutuse poolt teostatavate isikuandmete töötlemise toimingute audit. Aruanne saadetakse Euroopa Parlamendile, korraldusasutusele, komisjonile ja siseriiklikele järelevalveasutustele.
• Siseriiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor teevad tihedat koostööd, vahetavad asjakohast teavet ja kohtuvad vähemalt kaks korda aastas.
• Otsuses 2007/533/JSK sätestatatakse, et selle raames töödeldavaid isikuandmeid reguleerib Euroopa Nõukogu 1981. aasta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel üksikisikute kaitse konventsiooni.

MIS AJAST MÄÄRUST JA OTSUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse alates 17. jaanuarist 2007.

Otsust kohaldatakse alates 28. augustist 2007.

TAUST

SIS II-e õigusraamistiku läbivaatamine

Nõukogu võttis 19. novembril 2018 vastu kolm Schengeni infosüsteemi kasutamist käsitlevat määrust, mis asendavad järk-järgult praeguse määruse ja otsuse, et kõrvaldada süsteemis esinevad võimalikud lüngad ja teha sisestatud hoiatusteate liikides mitu olulist muudatust (vt kokkuvõte „Tugevdatud Schengeni infosüsteem“ kohta). See aitab tugevdada võitlust terrorismi ja raskete kuritegude vastu, tagab kogu ELis kõrgetasemelise turvalisuse ja toetab rände juhtimist.

Uus õigusraamistik hõlmab määrusi järgmistes valdkondades:

• politsei- ja õigusalane koostöö kriminaalasjades (määrus 2018/1862)
• piirikontrollid (määrus 2018/1861)
• ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine (määrus 2018/1860).

Uute määrustega, mis jõustuvad järk-järgult hiljemalt 2021. aasta detsembriks, lisatakse süsteemi täiendavad hoiatusteadete kategooriad, nagu:

• hoiatusteade, mis väljastatakse uurimise teostamiseks, vaheetapp diskreetse kontrolli ja erikontrolli vahel, et isikuid küsitleda,
• hoiatusteated tundmatute kahtlusaluste või tagaotsitavate kohta, mis näevad ette tõsiste kuritegude või terroriaktide sündmuskohal avastatud sõrmejälgede või peopesajälgede sisestamise, mida peetakse teo toimepanijale kuuluvaks,
• ennetavad hoiatusteated, mis käsitlevad lapsi, keda ähvardab röövimine vanemate poolt, ning lapsi ja haavatavaid isikuid, kellel tuleb takistada reisimast enda isiklikuks kaitseks (näiteks kui reisimine võib põhjustada sunniviisilise abielu, naiste suguelundite moonutamise või inimkaubanduse ohtu),
• hoiatusteated, mille eesmärk on tagasisaatmine, ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike suhtes tehtud tagasisaatmisotsustega seotud hoiatusteade, parandades seeläbi tagasisaatmisotsustega seotud teabevahetust.

Samuti laiendatakse nende abil esemete loetelu, mille kohta võib väljastada hoiatusteateid, sealhulgas võltsdokumendid ja kõrge väärtusega tuvastatavad esemed, samuti IT-seadmed.

Lisaks muutub kohustuslikuks sisestada SISi hoiatusteated seoses kolmandate riikide kodanike sisenemiskeeluga.

Määrustega kehtestatakse võimalus kasutada näokujutisi tuvastamise eesmärgil, eelkõige piirikontrolliprotseduuride järjepidevuse tagamiseks. Samuti võimaldatakse lisada DNA andmed, et hõlbustada kadunud isikute tuvastamist juhtudel, kui sõrmejälgede andmed, fotod või näokujutised ei ole kättesaadavad või ei sobi tuvastamiseks.

Europolil on juurdepääs kõigile SISi andmekategooriatele ja tal on võimalik vahetada täiendavat teavet liikmesriikide Sirene büroodega. Lisaks peavad EL riigid teavitama Europoli kõigist kirjetest, kui isikut otsitakse seoses terroriaktiga. Oma ülesannetes sätestatud eesmärkidel on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil (Frontex) juurdepääs ka SISi hoiatusteadete kategooriatele.

Lisateave

Lisateave:

• Schengeni infosüsteem (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4–23)

Määruse (EÜ) nr 1987/2006 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Nõukogu 12. juuni 2007. aasta otsus 2007/533/JSK, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 205, 7.8.2007, lk 63–84)

Vt konsolideeritud versioon.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011 (ELT L 295, 21.11.2018, lk 99–137)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (ELT L 312, 7.12.2018, lk 1–13)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 7.12.2018, lk 14–55)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL (ELT L 312, 7.12.2018, lk 56–106)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 4. augusti 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/1345, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) sõrmejäljekirjete andmete kvaliteedi miinimumstandardeid (ELT L 213, 6.8.2016, lk 15–20)

Komisjoni 26. veebruari 2013. aasta rakendusotsus 2013/115/EL, milles käsitletakse teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) SIRENE käsiraamatut ja muid rakendusmeetmeid (ELT L 71, 14.3.2013, lk 1–36)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1077/2011, millega asutatakse Euroopa amet vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks (ELT L 286, 1.11.2011, lk 1–17)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 16. märtsi 2007. aasta otsus 2007/171/EÜ, millega nähakse ette nõuded teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi võrgule (III sammas) (ELT L 79, 20.3.2007, lk 29–37)

last update 28.12.2020