Viisaeeskiri

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ELi viisaeeskiri

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

PÕHIPUNKTID

Viisade väljastamise kord ja tingimused

Euroopa Liidu (EL) liikmesriik, mis on külastuse ainus või peamine sihtkoht, vastutab viisataotluse läbivaatamise eest. Kui peamist sihtkohta ei ole võimalik kindlaks määrata, vastutab selle eest Schengeni ala esimese sisenemise riik.

Taotlused

Ühtse viisa (kehtib kogu Schengeni alal) võib anda mitmekordseks sisenemiseks kuni viieks aastaks.

Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa (piirdub ainult konkreetse liikmesriigiga) antakse erandkorras, kui taotleja ei täida kõiki riiki sisenemise tingimusi, humanitaarkaalutlustel, riiklikest huvidest või rahvusvahelistest kohustustest lähtuvalt või olukordades kui teised Schengeni riigid, kellega konsulteeriti, on viisa andmise vastu.

Vastuvõetavus

Pärast taotluse vastuvõetavuse (st eeskirjade kohaselt esitamise) kontrollimist teeb pädev asutus järgmist:

Muutmismäärusega (EL) 2021/1134 tugevdatakse viisataotlejate taustakontrolle, mis tehakse enne viisa väljastamise otsuse tegemist. Määruses sätestatakse turva- ja rändeteavet sisaldavate tundlike ja mittetundlike ELi andmebaaside otsimise eeskirjad ja kord. Pärast jõustumist tuleb liikmesriikidel koguda viisataotleja biomeetrilisi tunnuseid, mille hulka kuuluvad tema foto ja kümme sõrmejälge (VIS-i salvestamiseks), ning esimese taotluse esitamise ajal ja seejärel vähemalt iga 59 kuu järel peab viisataotleja ilmuma isiklikult kohale.

Kui taotlus on vastuvõetamatu, teeb ametiasutus järgmist:

Lennujaama transiidiviisa

Mitmekordsed viisad

Pikaajalise mitmekordse viisa võib anda ühe-, kahe- või mitmekordseks sisenemiseks. Viisaeeskirjas sätestatakse kehtivuse järkjärgulise pikendamisega mitmekordse viisa andmise eeskirjad:

Pikaajalise mitmekordse viisa andmise otsuse tegemisel ei arvestata lennujaama transiidiviisasid ega ainult konkreetse riigiga piirduvaid pikaajalisi viisasid.

Välispiiril antav viisa

Otsuste vastuvõtmine taotluste kohta

Koostöö tagasivõtmise valdkonnas

Inimväärikuse ja põhivabaduste austamine

Muutmismääruses (EL) 2021/1134 kehtestatakse ka sätted, mille kohaselt peavad liikmesriikide konsulaatide ja keskasutuste töötajad oma kohustuste täitmisel täielikult austama inimväärikust ning ELi põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid. Nad ei diskrimineeri soo, rassi või etnilise päritolu, usu, uskumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel.

Muudatused ja kehtetuks tunnistamine

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

TAUST

Lisateave

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1–58)

Määruse (EÜ) nr 810/2009 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1134, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EÜ) nr 810/2009, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1860, (EL) 2018/1861, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/1896 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK, et reformida viisainfosüsteemi (ELT L 248, 13.7.2021, lk 11–87)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (ELT L 312, 7.12.2018, lk 1–13)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 312, 7.12.2018, lk 14–55)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 303, 28.11.2018, lk 39–58)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1–71)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/1953, mis käsitleb Euroopa reisidokumendi kehtestamist riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu 30. novembri 1994. aasta soovitus (ELT L 311, 17.11.2016, lk 13–19)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60–81)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4–23)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 11.11.2021