ELi ja Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vaheline leping

 

KOKKUVÕTE:

otsus 2006/313/ÜVJP, millega sõlmitakse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Euroopa Liidu vaheline koostöö ja abistamise leping

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Euroopa Liidu vaheline koostöö ja abistamise leping

otsus 2011/168/ÜVJP Rahvusvahelisele Kriminaalkohtu kohta

MIS ON OTSUSTE JA LEPINGU EESMÄRK?

PÕHIPUNKTID

ELi Nõukogu ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on kohustatud kooskõlastama käesoleva otsusega seotud meetmeid, mida EL ja liikmesriigid võtavad otsuse 2011/168/ÜVJP artiklite 2 kuni 5 rakendamiseks, eeskätt kolmes järgmises küsimuses:

Ülemaailmse toetuse suurendamine

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu sõltumatuse tagamine

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu sõltumatuse tagamiseks EL ja liikmesriigid:

Tõhusa toimimise toetamine

Tegevuskava

Otsuse 2011/168/ÜVJP järelmeetmete tegevuskava keskendub järgmisele:

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

Leping jõustus 1. maill 2006.

TAUST

Rahvusvaheline Kriminaalkohus on maailma esimene ja ainus alaline rahvusvaheline kriminaalkohus ning asub Haagis, Hollandis. Rahvusvaheline Kriminaalkohus uurib ja kui see on õigustatud mõistab kohut raskete rahvusvahelisele üldsusele murettekitavate kuritegude – genotsiidi*, sõjakuritegude*, inimsusevastaste kuritegude* ja agressioonikuriteo* toimepanijate üle. Rahvusvaheline Kriminaalkohus loodi Rooma statuudiga ja juhindub oma tegevuses Rooma statuudist, mis jõustus 1. juulil 2002 ja mille on ratifitseerinud kõik ELi riigid.

PÕHIMÕISTED

Vastastikune täiendavus tähendab käesolevas kontekstis põhimõtet, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus on ette nähtud viimaseks kohtuastmeks, mis peaks asju uurima ja esitama süüdistusi ainult siis, kui siseriiklikud kohtud ei ole seda teinud.
Genotsiid – rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise grupi täieliku või osalise hävitamise eesmärgil sooritatud teod.
Sõjakuriteod – toime pandud teod, mis rikuvad relvakonfliktides kohaldatavaid õigusi ja tavasid (nt Genfi konventsioone). Näiteks sõjavangide väärkohtlemine, pantvangide tapmine või linnade, asulate ja külade tahtlik hävitamine.
Inimsusevastased kuriteod – tsiviilelanike vastu laialdase või süstemaatilise rünnaku raames toimepandud teod.
Agressioonikuritegu – sellise agressiooniakti, mis oma olemuselt, tõsiduselt ja ulatuselt on selges vastuolus ÜRO põhikirjaga, kavandamine, ettevalmistamine, algatamine või läbiviimine isiku poolt, kellel on riigi poliitilise või sõjalise tegevuse üle kontroll või kes saab seda suunata.

PÕHIDOKUMENDID

Nõukogu 10. aprilli 2006. aasta otsus 2006/313/ÜVJP, millega sõlmitakse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Euroopa Liidu vaheline koostöö ja abistamise leping (ELT L 115, 28.4.2006, lk 49)

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Euroopa Liidu vaheline koostöö ja abistamise leping (ELT L 115, 28.4.2006, lk 50–56)

Nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsus 2011/168/ÜVJP Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta, millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2003/444/ÜVJP (ELT L 76, 22.3.2011, lk 56–58)

Viimati muudetud: 15.05.2020