ELi ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika
Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) on ELi ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika. See on ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) lahutamatu osa.
KOKKUVÕTE
Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) on ELi ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika. See on ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) lahutamatu osa.
MIS ON ÜHISE JULGEOLEKU- JA KAITSEPOLIITIKA EESMÄRK?
Sellega luuakse ELi sõjaline ja kaitsealane poliitikaraamistik. 2009. aastal allkirjastatud Lissaboni lepinguga loodud ÜJKP asendab ja täiendab varasemat Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat (EJKP). Ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärk on kehtestada Euroopa ühine kaitsevõime.
PÕHIPUNKTID
-
ELi riigid annavad oma tsiviil- ja sõjalised võimed ÜJKP rakendamiseks ELi käsutusse.
-
Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika hõlmab ELi ühise kaitsepoliitika järkjärgulist kujundamist. See viib ühiskaitseni, kui Euroopa Ülemkogu niiviisi ühehäälselt otsustab. ELi poliitika ei mõjuta teatavate ELi riikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika eripära ning arvestab nende ELi riikide Põhja-Atlandi lepingu (NATO) järgseid kohustusi. Lissaboni lepingusse kaasati vastastikuse kaitse klausel, mis on ÜJKP üks põhisätteid.
-
ELi riigid võtavad meetmeid oma sõjaliste võimete täiustamiseks. Euroopa Kaitseagentuur on asutus, mille ülesanne on nende meetmete rakendamisele kaasa aidata. See annab Euroopa Liidu Nõukogule aru oma tegevusest, mis hõlmab järgmisi valdkondi:
-
ELi riikidele sõjaliste võimete osas ühiste eesmärkide väljatöötamine;
-
püstitatud eesmärkide täitmiseks vajalike meetmete rakendamine ja haldamine;
-
ELi riikide operatiivvajaduste ühtlustamine sõjaliste võimete koondamise ja jagamise kaudu;
-
kaitsetehnika arendustegevuse haldamine (22 esmatähtsusega valdkonda, sh elektroonika, maamiinide vastased süsteemid, füüsikaline kaitse);
-
kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamine;
-
sõjaliste kulutuste tulemuslikumaks muutmine.
-
Alaline struktureeritud koostöö (lisati ka Lissaboni lepingule, loodi Euroopa Liidu lepingu artiklite 42 ja 46 alusel) viitab sügavamale koostöövormile ELi riikide vahel. Selle raames kohustuvad ELi riigid oma sõjalisi võimeid intensiivsemalt arendama ja saatma lahinguüksusi ettenähtud missioonidele. Euroopa Kaitseagentuuri kohustus on osalejate panuseid hinnata, koostöös osalemise kinnitab nõukogu.
-
EL võib kasutada tsiviil- ja sõjalisi vahendeid väljaspool liitu konfliktide ennetamise ja rahutagamisoperatsioonidel ning rahvusvahelise julgeoleku tugevdamisel. ÜJKP raames viiakse läbi järgmisi ülesandeid:
-
humanitaarabi- ja päästeoperatsioonid;
-
konfliktide ennetamine;
-
relvajõudude missioonid kriiside ohjamisel;
-
ühised desarmeerimisoperatsioonid;
-
sõjaline nõustamine ja abistamine;
-
konfliktijärgne stabiliseerimine.
-
ELi Nõukogu määratleb ülesannete eesmärgid ja nende elluviimise tingimused. Nõukogu võib delegeerida teatavate missioonide täitmise ELi riikidele, kes soovivad ja on suutelised sellist missiooni täitma. Need ELi riigid vastutavad missiooni täitmise eest koos ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ja teavitavad nõukogu regulaarselt missiooni käigust.
TAUST
Ühise kaitsepoliitika mõte sätestati juba Ühendkuningriigi (1), Prantsusmaa ja Beneluxi maade 1948. aastal sõlmitud Brüsseli lepingus, mis hõlmas ühiskaitse punkti. See sai aluseks Lääne-Euroopa Liidu loomisele. Sellest ajast on Euroopa julgeolekupoliitika arenenud mitmes erinevas suunas, üheaegselt Lääne-Euroopa Liidu, NATO ja ELi raames.
Lisateave: julgeolek ja kaitse - ÜJKP
Viimati muudetud: 16.09.2015