Pädevuse jagunemine Euroopa Liidus

 

KOKKUVÕTE

ELi pädevus piirdub sellega, mis on talle aluslepingutega antud (pädevuse andmise põhimõte). Selle põhimõtte alusel saab EL tegutseda ainult talle ELi riikide poolt aluslepingutega antud pädevuse piires, et täita nendega ettenähtud eesmärke. Seega jäävad valdkonnad, milles ei ole pädevus aluslepingutega ELile antud, ELi riikide pädevusse. Lissaboni lepingus selgitatakse pädevuse jaotust ELi ja liikmesriikide vahel. Pädevus jaguneb kolme põhiliiki:

Pädevuse kolm põhiliiki

Eripädevus

EL võib võtta meetmeid tagamaks, et ELi riigid koordineerivad ELi tasemel oma majandus- sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat.

ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat iseloomustavad konkreetsed institutsioonilised omadused, nagu Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi piiratud osalemine otsuste tegemise protsessis ning igasuguse õigusloometegevuse välistatus. Selle poliitika määratlemine ja rakendamine on Euroopa Ülemkogu (mis koosneb ELi riikide riigipeadest või valitsusjuhtidest) ja nõukogu (koosneb iga ELi riigi esindajatest ministrite tasandil) ülesanne. Euroopa Ülemkogu eesistuja ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esindavad Euroopa Liitu ühise välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes.

Pädevuse teostamine

ELi pädevuse teostamine toimub kahe Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud põhimõtte alusel:

Viimati muudetud: 26.01.2016