Määrusega (EL) 2024/1349 kehtestatakse Euroopa Liidu (EL) välispiiril toimuv tagasisaatmismenetlus, mida kohaldatakse kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes, kelle taotluse suhtes on piiril toimuva varjupaigamenetluse käigus tehtud keelduv otsus.
kirjeldatakse protsessi, mida tuleks kohaldada kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes, kelle taotluse suhtes on piiril toimuva varjupaigamenetluse raames tehtud keelduv otsus;
sätestatakse kinnipidamise ja vabatahtliku lahkumise võimaliku kasutamise eeskirjad;
määratletakse see, mida ELi liikmesriigid saavad kriisiolukordades teha, sealhulgas tähtaegade pikendamine ja erimeetmed.
PÕHIPUNKTID
Piiril toimuv tagasisaatmismenetlus
Kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kelle taotluste suhtes on piiril toimuva varjupaigamenetluse raames tehtud keelduv otsus, ei tohi asjaomase liikmesriigi territooriumile siseneda.
Need isikud peavad tavaliselt viibima välispiiri lähedal või transiiditsoonides kuni 12 nädalat pärast otsuse tegemist.
Nendes kohtades viibimine ei tähenda, et isikutel on õigus riiki siseneda.
Nendes kohtades kehtivad tingimused peavad vastama direktiivis (EL) 2024/1346 (vt kokkuvõte) kehtestatud materiaalsetele vastuvõtutingimustele ja tervishoiu standarditele.
Kui asjaomaseid isikuid ei saa 12 nädala jooksul tagasi saata, peab riik jätkama tagasisaatmisprotsessi vastavalt tagasisaatmisdirektiivi (direktiiv 2008/115/EÜ, vt kokkuvõte) säte tele.
Võimalik on määrata kuni 15-päevane vabatahtliku lahkumise tähtaeg (ilma õiguseta selle aja jooksul kõnealusesse riiki siseneda), välja arvatud juhul, kui
kui on olemas põgenemise oht või
kui nende taotluse suhtes on tehtud piiril toimuva varjupaigamenetluse käigus keelduv otsus, kuna see on ilmselgelt põhjendamatu, või
kui asjaomane isik kujutab endast ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või selle liikmesriigi julgeolekule.
Kinnipidamine
Kinnipidamist võib kasutada viimase abinõuna üksnes iga juhtumi individuaalse hindamise alusel ja kui muid leebemaid sunnimeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada.
Isikuid, kes peeti kinni piiril toimuva varjupaigamenetluse käigus, võib jätkuvalt kinni pidada selleks, et takistada nende sisenemist asjaomase liikmesriigi territooriumile, et valmistada ette nende tagasisaatmist või et isik välja saata.
Isikuid, keda piiril toimuva varjupaigamenetluse käigus kinni ei peetud, võib kinni pidada, kui on olemas põgenemise oht, kui nad väldivad või takistavad tagasisaatmise ettevalmistamist või väljasaatmist või kui nad kujutavad endast ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riigi julgeolekule.
Kinnipidamine võib kesta nii lühikest aega kui võimalik ja see ei tohi kesta kauem kui 12 nädalat, välja arvatud konkreetsetes kriisiolukordades.
Euroopa Liidu Varjupaigaamet pidi 2024. aasta detsembriks töötama välja suunised kinnipidamisele alternatiivsete lahenduste kohta, mida saaks kasutada piiril toimuva menetluse raames.
Kriisiolukorrad
See, mida kriis endast kujutab,on määratletud kriisimääruses (määrus (EL) 2024/1359, vt kokkuvõte). Neid kriisimeetmeid kohaldatakse isikute suhtes, kelle suhtes kohaldatakse piiril toimuvat varjupaigamenetlust, kelle taotluste suhtes on tehtud keelduv otsus enne määruse (EL) 2024/1359 artikli 4 lõikes 3 osutatud nõukogu rakendusotsuse vastuvõtmist ja kellel ei ole õigust riiki jääda ja kes ei tohi pärast kõnealuse rakendusotsuse vastuvõtmist riiki jääda.
Liikmesriigid võivad isikute puhul, kelle taotluste suhtes on tehtud keelduv otsus, toimida järgmiselt:
pikendada 12-nädalast piiril või transiiditsoonis viibimise aega kuni kuus nädalat;
pikendada kinnipidamisaega isikute puhul, kelle varjupaigataotluse suhtes on tehtud keelduv otsus.
Õigusalast nõu ja toetust pakkuvatel organisatsioonidel peab olema juurdepääs kinnipidamiskohtadesse paigutatud või piiripunktides viibivatele isikutele, kuid liikmesriigid võivad juurdepääsu turvalisuse tagamiseks piirata.
Kui liikmesriik leiab, et ta on kriisis, võib see esitada taotluse kriisimääruses (määrus (EL) 2024/1359) sätestatud erandite kohaldamiseks.
Kriisimeetmeid kohaldavad liikmesriigid peavad teavitama kriisist mõjutatud inimesi võetud meetmetest ja meetmete kestusest neile arusaadavas keeles.
Ametiasutuste vaidlustusõigus
Käesolev määrus ei mõjuta ametiasutustele liikmesriigi õigusega ette nähtud võimalust vaidlustada haldus- või kohtuotsuseid.
Üleminek uutele eeskirjadele
2024. aasta septembriks pidi Euroopa Komisjon koos liikmesriikide ja asjaomaste ELi asutustega esitama ühise rakenduskava, tagamaks, et riigid oleksid valmis rakendama piiril toimuvat tagasisaatmismenetlust 2026. aasta juuliks.
Liikmesriigid pidid koostama 2024. aasta detsembriks riiklikud rakenduskavad, et kirjeldada, kuidas nad kavatsevad neid menetlusi rakendada.
Komisjon ja ELi asutused pakuvad toetust.
Määruse (EL) 2021/1148 muudatusega tagatakse ELi täielik panus piirihaldusega seotud kulutuste katmisel.
Liikmesriigid peavad esitama komisjonile hindamiseks vajaliku teabe.
Schengeni ala
Käesolev määrus kujutab endast Schengeniacquis’ sätete edasiarendamist ja seda kohaldatakse asjakohasel juhul Islandi, Norra, Liechtensteini ja Šveitsi suhtes.
Taani on otsustanud määruses mitte osaleda, kuid võib seda Schengeni eeskirjade kohaselt hiljem oma siseriiklikus õiguses rakendada
Määrust ei kohaldata Iirimaa suhtes, sest see ei kuulu Schengeni alasse.
MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?
Määrust kohaldatakse alates .
TAUST
Märkus: varjupaigamenetluse määrusega kehtestatakse menetlus varjupaigataotluse kohta otsuse tegemiseks, vähendades samal ajal kuritarvitamist.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1349, millega kehtestatakse piiril toimuv tagasisaatmismenetlus ja millega muudetakse määrust (EL) 2021/1148 (ELT L, 2024/1349, )
SEONDUVAD DOKUMENDID
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, )
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1351, mis käsitleb varjupaiga- ja rändehaldust ning millega muudetakse määruseid (EL) 2021/1147 ja (EL) 2021/1060 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 604/2013 (ELT L, 2024/1351, )
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1359, mis käsitleb kriisiolukordi ja vääramatu jõu olukordi rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas ning millega muudetakse määrust (EL) 2021/1147 (ELT L, 2024/1359, )
Komisjoni otsus (EL) 2024/2089, millega kinnitatakse Iirimaa osalemine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus (ELT L, 2024/2089, )
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (ELT L 251, , lk 48–93)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2303, mis käsitleb Euroopa Liidu Varjupaigaametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 439/2010 (ELT L 468, , lk 1–54)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (kodifitseeritud tekst) (ELT L 77, , lk 1–52)
Määruse (EL) 2016/399 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon – Kolmas osa – Liidu sisepoliitika ja -meetmed – V jaotis – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – 1. peatükk – Üldsätted – Artikkel 72 (endine EÜ asutamislepingu artikli 64 lõige 1 ja endine ELi lepingu artikkel 33) (ELT C 202, , lk 74)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, , lk 98–107)