Ühtekuuluvuspoliitika Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimiseks aastatel 2014–2020

KOKKUVÕTE:

Teatis (COM (2015) 639 final) – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 174 – majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

MIS ON TEATISE JA EUROOPA LIIDU TOIMIMISE LEPINGU ARTIKLI 174 EESMÄRK?

Teatises tutvustatakse ELi liikmesriikide, nende partnerite ja Euroopa Komisjoni läbirääkimiste peamisi tulemusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide partnerluslepingute ja -programmide vallas.

See tuleneb määrusest (EL) nr 1303/2013, millega kehtestati Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide peamised reformid ajavahemikuks 2014–2020. ELi põhieesmärk oli vähendada eri piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ühtekuuluvuspoliitika abil, kasutades Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamiseks.

Eduaruanne sisaldab järgmist teavet:

projektide väljavalimine,
tulemused ning
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde tulemuste saavutamise mehhanismid,

mis põhinevad reformide rakendamise esimese aasta analüüsil.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 on sätestatud, et oma majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks taotleb liit eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades või saartel.

PÕHIPUNKTID

Oodatakse, et 2023. aastaks suunavad rohkem kui 500 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi programmi ELi riikidesse rohkem kui 637 miljardit eurot investeeringuteks, et saavutada pikaajaline jätkusuutlik majanduskasv ja kodanike parem elu koos järgmiste muudetud prioriteetidega:

tõhusamalt parandada ELi kodanike elu ja töövõimalusi;
parandada investeerimiskliimat nii era- kui ka avaliku sektori investeeringute jaoks;
pöörata suuremat tähelepanu heale haldusele ja suurendada haldussuutlikust;
toetada ja stimuleeritada struktuurireforme;
tuua ELi elanikke kokku ja parandada rahvusvahelise koostöö kaudu nende sotsiaalseid ja majanduslikke elamistingimusi;
näidata valmisolekut kohanduda muutuvate oludega, näiteks pagulaskriisiga;
keskenduda tulemustele;
suurendada tavapäraste toetuste asemel rahastamisvahendite, nagu laenud, omakapital ja tagatised, kasutamist;
lisaks kasutada vajaduse korral täielikult ära muud rahastamisallikad, nagu Horisont 2020.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmid moodustavad suure osa avaliku sektori investeeringutest ja neist saavad kasu kõik ELi piirkonnad ja riigid. See keskendub neljale peamisele majanduskasvu aluseks olevale sektorile:

teadusuuringud ja innovatsioon;
digitaaltehnoloogia;
vähese CO2-heitega majanduse toetamine;
väikeettevõtjate toetamine.

Tuginedes Euroopa poolaasta ja ELi riigipõhistele soovitustele on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringute eesmärgiks luua sobivad tingimused kvaliteetsete projektide jaoks, edendada head haldust ja parandada avalikku haldust ettevõtjate arenguks. Nende eesmärk on ka parandada inimeste igapäevaelu, mis tagab Euroopas uue alguse, parandades aastate 2014–2020 õigusraamistikku - reformi osana tehakse kvaliteetseid investeeringuid.

Teatises esitatakse programmide oodatavad tulemused igas ELi riigis.

Eduaruanne

2016. aasta lõpuks oli peaaegu 130 miljardit eurot investeeritud väikeettevõtetesse, teadusuuringutesse, lairibaühendusse, energiatõhususse ja tuhandetesse muudesse projektidesse, mis keskenduvad ELi majanduskasvu ja tööhõive prioriteetidele, mis on osa Euroopa 2020. aasta strateegiast.
2015. aasta lõpuks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringute rahastamisvahendite kasutamine peaaegu kahekordistus.
Koostati hindamiste läbiviimise kavad, et anda selgem pilt programmi tulemuslikkuse kohta eri aegadel kooskõlas ELi eelarvega, mis keskendub tulemuste algatusele.
Aruandes nõutakse kvaliteetsete projektidega varustatud uute programmide kiirendamist kogu ELis ning tõhusat rakendamist, et saavutada investeerimiseesmärgid ja oodatavad sotsiaal-majanduslikud eelised. Eelarve paremaks haldamiseks palutakse EL-i riikidel esitada komisjonile kiiremini kulusid tõendavad dokumendid.
Neid tulemusi ja iga programmi edenemist saab jälgida Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmete portaali kaudu.

TAUST

Lisateave:

Euroopa investeerimiskava: Junckeri kava (Euroopa Komisjoni veebisait)
Milline on Euroopa investeerimiskava? (Euroopa Komisjoni veebisait)
Investeeringute rahastamine (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIDOKUMENDID

Komisjoni teatis – Investeerimine töökohtade loomisse ja majanduskasvu elavdamisse – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide panuse maksimeerimine (COM(2015) 639 final, 14.12.2015).

Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon, kolmas osa, liidu sisepoliitika ja -meetmed, XVIII jaotis, Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, artikkel 174 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 158) (ELT C 202, 7.6.2016, lk 127)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid 2014–2020 – 2016. aasta koondaruanne programmide rakendamise aastaaruannetest rakendusaastate 2014–2015 kohta (COM(2016) 812 final, 20.12.2016)

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Noortegarantii ja noorte tööhõive algatus kolm aastat hiljem (COM(2016) 646 final, 4.10.2016)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1–38)

Määruse (EL) 2015/1017 hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Keskkonnasäästliku tööhõive algatus. Keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali vallandamine (COM(2014) 446 final, 2.7.2014)

Komisjoni 7. märtsi 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 215/2014, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta) rakenduseeskirjad seoses kliimamuutuste alase eesmärgi raames antavate toetuste metoodika, tulemusraamistiku vahe-eesmärkide ja eesmärkide kindlaksmääramise ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide sekkumiskategooriate nomenklatuuriga (ELT L 69, 8.3.2014, lk 65–84)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 240/2014, millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud Euroopa partnerluse käitumisjuhend (ELT L 74, 14.3.2014, lk 1–7)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia (KOM(2010) 2020 (lõplik), 3.3.2010)

Viimati muudetud: 16.05.2018