Töötajate kokkupuute piiramine elektromagnetväljadest tulenevate riskidega (alates 2016. aasta juulist)

Direktiivis on sätestatud tervishoiu- ja ohutusalased miinimumnõuded töötajate kokkupuute kohta elektromagnetväljadest tulenevate riskidega.

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/35/EL, mis käsitleb töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõudeid seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (20. üksikdirektiiv direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõike 1 tähenduses) ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/40/EÜ.

KOKKUVÕTE

Õigusakti puhul on tegemist direktiivi 89/391/EMÜ raamistikku kuuluva üksikdirektiiviga. Selles on kehtestatud töötajate ohutuse ja tervishoiu parandamist ergutavad meetmed. Direktiiviga asendatakse 2004. aasta direktiiv (2004/40/EÜ), mis ei jõustunudki, kuna selle sätete rakendamine oli eriti meditsiinivaldkonnas problemaatiline.

Reguleerimisala

Direktiivis on sätestatud meetmed, mis aitavad kaitsta töötajaid igasuguse elektromagnetväljadega kaasneva teadaoleva lühiajalise otsese ja kaudse kahjuliku tervisemõju eest. Selles ei käsitleta võimalikku pikaajalist mõju, kuid niipea kui viimase kohta on olemas arvestatavad teaduslikud tõendid, kaalub Euroopa Komisjon soovituslikke meetmeid.

Meetmed tagavad kõikidele ELi töötajatele miinimumtasemel kaitse, jättes liikmesriikidele vabad käed säilitada või kehtestada rangemad nõuded. Liikmesriigid peavad direktiivi oma õigussüsteemi üle võtma 1. juuliks 2016.

Määratlused

Õigusakt hõlmab otsest biofüüsikalist mõju. See on mõju, mis avaldub inimorganismile elektromagnetväljas viibimise otsese tagajärjena. See hõlmab soojuslikku mõju, näiteks kudede kuumenemine, ja mittesoojuslikku mõju, nagu lihaste, närvide või meeleelundite stimulatsioon.

Lisaks hõlmab see elektromagnetvälja mõju alla sattuvatest objektidest, näiteks südamerütmuritest ja muudest implantaatidest põhjustatud kaudset mõju, mis võib ohtu seada turvalisuse või tervise.

Direktiivis on sätestatud biofüüsikalistel ja bioloogilistel kaalutlustel põhinevad kokkupuute piirnormid, et kaitsta töötajaid kahjuliku tervise- ja meelelise mõju eest. Samuti sisaldab direktiiv rakendusväärtusi, mis aitavad kindlaks teha, millal asjaomaseid kaitse- või ennetusmeetmeid tuleks võtta.

Tööandja kohustused

Direktiivis on sätestatud tööandja mitmesugused kohustused. Tööandjad peavad tagama, et töötajate kokkupuude elektromagnetväljaga jääb direktiivis sätestatud piiridesse. Nende piirmäärade ületamisel peavad tööandjad võtma kohe ennetusmeetmeid. Erandid on lubatud, kuid etteantud tasemeid tohib ületada vaid väga karmide tingimuste täitmise korral.

Üldiselt peavad tööandjad tagama elektromagnetväljadest tulenevate riskide maksimaalse kõrvaldamise või vähendamise. Seda aitavad tagada korrapärane riskide ja kokkupuute hindamine ning praktilise juhendi kasutamine.

Töötajate terviseriski tuvastamisel peab tööandjal olemas olema kaitse- ja ennetusmeetmete tegevuskava. See võib hõlmata tehnilisi ja/või korralduslikke meetmeid, eeskätt riskirühmade töötajate jaoks.

Õigusakt nõuab ühtlasi tervisekontrolli, et kahjulikku tervisemõju ennetada või juba varakult diagnoosida. Ülemäärase kokkupuute tuvastamisel peavad tööandjad tagama asjakohase meditsiinilise läbivaatuse või individuaalse tervisekontrolli kooskõlas liikmesriigi õiguse ja tavadega.

VIITED

Õigusakt

Jõustunud

Liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg

Euroopa Liidu Teataja

Direktiiv 2013/35/EL

29.6.2013

1.7.2016

ELT L 179, 29.6.2013, lk 1-21

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (ELT L 183, 29.6.1989, lk 1-8).

16.10.2014