Krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavad usaldatavusnõuded

 

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

PÕHIPUNKTID

Määrusega (EL) nr 575/2013 kehtestatakse ühtsed ühtlustatud usaldatavuseeskirjad, mida pangad peavad järgima kogu ELis. Selle „ühtse eeskirjade kogumiku“ eesmärk on tagada üleilmsete standardite (Basel III) ühtne kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides.

Õigusakti on mitu korda muudetud kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee kehtestatud rahvusvaheliste reguleerivate standardite arenguga.

Määruse (EL) nr 575/2013 peamised uuendused on muuhulgas järgmised.

Muutmise õigusaktid

Delegeeritud ja rakendusaktid

Määrusega (EL) nr 575/2013 antakse Euroopa Komisjonile volitus võtta vastu delegeeritud ja rakendusaktid, et tagada panganduse ühtse eeskirjade kogumiku tõhus toimimine. Nende õigusaktide täielik loetelu on siin.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

TAUST

PÕHIMÕISTED

Rahvusvaheline finantsaruandlusstandard 9 (IFRS 9). Standard, mille eesmärk on parandada finantsinstrumentide finantsaruandlust, minnes üle finantsvara eeldatava krediidikahjumi kajastamisele kui rohkem tulevikku suunatud mudelile. IFRS 9 kohaldamine võib kaasa tuua eeldatava krediidikahjumi eraldiste järsu suurenemise ning sellest tulenevalt krediidiasutuste ja investeerimisühingute esimese taseme põhiomavahendite järsu vähenemise. Seetõttu tuleb näha ette kord, mis võimaldaks leevendada eeldatava krediidikahjumi arvestusest tuleneda võivat märkimisväärset negatiivset mõju esimese taseme põhiomavahenditele.
Esimese taseme põhiomavahendid. Esimese taseme omavahendite osa, mis koosneb panga põhikapitalist ning sisaldab lihtaktsiaid ja jaotamata kasumit.
Väärtpaberistamine. Tehing, mis võimaldab laenajal – kelleks on sageli pank – refinantseerida laenusid ja vara (nt hüpoteegid, autoliisingud, tarbimislaenud, krediitkaardid), teisendades need väärtpaberiteks, millesse teised saavad investeerida.
Viivislaenud. Laen loetakse üldiselt viivislaenuks, kui laenaja (ettevõte või üksikisik) on hilinenud laenu põhiosa ja kokkulepitud intressi maksetega üle 90 päeva või kui tekib kahtlus, et laenaja selle tagasi maksab.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1–337)

Määruse (EL) nr 575/2013 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338–436)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1–59)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 28.06.2023