Finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kuritarvitamise tõkestamine

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv (EL) 2015/849 – finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamine

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

PÕHIPUNKTID

Direktiivi kohaldatakse järgmiste suhtes:

Direktiiviga:

Isikud, kellele direktiiv kohaldub, peavad:

Direktiivi (EL) 2015/849 muudatus

Pärast 2016. aastal mitmeid Euroopas toimunud terrorirünnakuid võeti 2018. aastal vastu direktiiv (EL) 2018/843 (viies rahapesuvastane direktiiv), millega muudeti direktiivi (EL) 2015/849. Muutmisdirektiiv tuleb ELi riikides seadusena vastu võtta 10. jaanuariks 2020. Uue direktiiviga karmistatakse ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirju mitmel viisil, sealhulgas

Direktiivi (EL) 2015/848 täiendus

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/758 on sätestatud täiendavad meetmed, sealhulgas miinimummeetmed, mida krediidi- ja finantseerimisasutused peavad võtma rahapesuga ja terrorismi rahastamisega seotud riski tõhusaks maandamiseks juhul, kui kolmanda riigi õigus ei võimalda rakendada kontserniüleseid põhimõtteid ja protseduure filiaalide või enamusosalusega tütarettevõtjate tasandil, mis kuuluvad kontserni ja asuvad kolmandas riigis.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi (EL) 2015/849 kohaldatakse alates 25. juunist 2015 ning see pidi algselt ELi riikides jõustuma 26. juuniks 2017. Seda tähtaega pikendati veelgi mitme muudatusega, eelkõige direktiiviga (EL) 2018/843, mis tuli täielikult üle võtta ELi riikide õigusesse hiljemalt 10. jaanuariks 2020.

TAUST

Direktiiv on osa ELi seadusandlike meetmete paketist, mille eesmärk on tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist ning millesse kuulub ka määrus (EL) 2015/847 rahaülekannete jälgitavuse kohta. See on ka osa laiemast ELi strateegiast, millega takistatakse finantskuritegevust ja mis hõlmab ka järgmiste organite tegevust:

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

Rahapesu – kriminaaltulu muutmine pealtnäha puhta taustaga rahaks, milleks kasutatakse tavaliselt rahandussüsteemi, näiteks maskeerides raha allikaid, muutes raha kuju või teisaldades selle kohta, kus see äratab vähem tähelepanu.
Terrorismi rahastamine – terroriaktide toimepanemiseks mõeldud vahendite eraldamine või vastuvõtmine.
Tegelikult kasu saav omanik – isik, kes on äriühingu lõplik omanik või seda lõplikult kontrollib.

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73–117)

Direktiivi (EL) 2015/849 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule siseturgu mõjutavate ja piiriülese tegevusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise kohta (COM(2019) 370 final, 24.7.2019)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule rahapesu andmebüroode vahelise koostöö raamistiku hindamise kohta (COM(2019) 371 final, 24.7.2019)

Komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/758, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad minimaalseid ja täiendavaid meetmeid, mida krediidi- ja finantseerimisasutused peavad võtma rahapesu ja terrorismi rahastamise riski maandamiseks teatavates kolmandates riikides (ELT L 125, 14.5.2019, lk 4–10)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule siseturgu mõjutavate ja piiriülese tegevusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise kohta (COM(2017) 340 final, 26.6.2017)

Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi (ELT L 254, 20.9.2016, lk 1–4)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 141, 5.6.2015, lk. 1–18)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 07.02.2020