ÜRO kliimaläbirääkimised – Kyōto protokolli esimene kohustusperiood

KOKKUVÕTE:

nõukogu otsus 2002/358/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyōto protokolli ELi nimel heakskiitmise ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmise kohta

KOKKUVÕTE

MIS ON OTSUSE EESMÄRK?

Sellega antakse ELi õiguslik heakskiit Kyōto protokollile – Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud lepingule – ja kinnitatakse, et EL ja 15 riiki, kes olid liikmed õigusakti vastuvõtmise ajal (EU-15), täidavad endale võetud kohustust vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 8% võrreldes 1990. aasta tasemega ELi kohta tervikuna.

PÕHIPUNKTID

• Kyoto protokoll võimaldas riikide rühmadel täita oma eesmärke ühiselt ning seetõttu jagati ELi ja ELi riikide üldine 8%-line vähendamine õiguslikult siduvateks riiklikeks eesmärkideks, mis määrati kindlaks vastavalt iga riigi toonasele suhtelisele jõukusele.
• Otsusega sätestatakse heitkoguste piiramise või vähendamise kohustused EU-15 jaoks ajavahemikul 2008–2012. Need on järgmised:
  • ELi summaarset heitkoguste taset tuleb vähendada 92%-ni;
  • kaheksa riiki peavad vähendama heitkoguseid 72% (Luksemburg) kuni 94% (Madalmaad) tasemele;
  • viiel riigil on lubatud heitkoguseid tõsta 104% (Rootsi) kuni 127% (Portugal) tasemele;
  • kaks riiki (Prantsusmaa ja Soome) peavad hoidma heitkogused samal tasemel (100%).
• Sarnased individuaalsed eesmärgid on määratud riikidele, kes liitusid ELiga pärast Kyōto protokolli vastuvõtmist, välja arvatud Küpros ja Malta, millel ei ole eesmärke.
• EL ja ELi riigid on täitnud oma kohustused Kyōto protokolli esimese kohustusperioodi (2008–2012) alusel.
• EL ja 37 arenenud riiki leppisid kokku teises perioodis, et ületada lõhe Kyōto esimese perioodi lõpu ja uue üleilmse 2020. aasta kokkuleppe alguse vahel. Kokkulepped ajavahemikuks 2013–2020 võeti vastu 2012. aasta detsembris Dohas toimunud kliimamuutuste konverentsil.

TAUST

Kyōto protokoll oli kuni detsembris 2015 toimunud Pariisi kliimakonverentsini maailma ainus kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise õiguslikult siduv leping. Detsembris 1997 vastu võetud Kyoōto protokolliga kohustusid osalevad tööstusriigid vähendama kuue kasvuhoonegaasi (süsinikdioksiid, metaan, lämmastikdioksiid, fluorosüsivesinikud, perfluorosüsivesinikud ja väävelheksafluoriid) koguheidet esimese kohustusperioodi ajal (2008–2012) keskmiselt 5% võrreldes 1990. aasta tasemega.

MIS AJAST OTSUST KOHALDATAKSE?

Otsus jõustus 2. mail 2002.

TAUST

Kyōto 1. kohustusperiood (2008–2012) (Euroopa Komisjoni veebileht)

ÕIGUSAKT

Nõukogu 25. aprilli 2002. aasta otsus 2002/358/EÜ, mis käsitleb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli heakskiitmist Euroopa Ühenduse nimel ja sellega võetavate ühiste kohustuste täitmist (ELT L 130, 15.5.2002, lk 1–3)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Nõukogu 13. juuli 2015. aasta otsus (EL) 2015/1339 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli Doha muudatuse Euroopa Liidu nimel sõlmimise ja sellega võetavate kohustuste ühise täitmise kohta (ELT L 207, 4.8.2015, lk 1–5)

Viimati muudetud: 08.02.2016