Energiatõhusus aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada energiajulgeolekut

Euroopa Komisjon pakub 2030. aasta Euroopa Liidu (EL) energiasäästu eesmärgiks 30%. Energiatõhususel on kandev roll üleminekul konkurentsivõimelisemale, kindlamale ja säästvamale energiasüsteemile, mille tuumaks on energia siseturg.

ÕIGUSAKT

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Energiatõhusus ning selle panus energiajulgeolekusse ja 2030. aasta energia- ja kliimapoliitika raamistikku (COM(2014) 520 final, 23.7.2014).

KOKKUVÕTE

MIS ON TEATISE EESMÄRK?

Teatises hinnatakse edusamme ELi 2020. aasta energiatõhususe eesmärgi täitmisel ja tehakse ettepanek seada 2030. aastaks uus eesmärk (30%). Komisjoni hinnangul on endiselt võimalik täita 20-protsendilise energiasäästu eesmärk 2020. aastaks, kui kõik ELi riigid kohaldaksid juba vastu võetud õigusakte.

PÕHIPUNKTID

Olemasolevast poliitikast saadav kasu: energiatõhususpoliitika on andnud selgeid tulemusi nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. Need hõlmavad järgmist:

ELi tööstuse energiamahukus on ajavahemikul 2001-2011 vähenenud peaaegu 19%;
uued hooned tarbivad vaid poole energiast, mis kulub tüüpilistele 1980ndate hoonetele;
ELi riigid on kohustunud paigaldama 2020. aastaks ligi 200 miljonit arukat elektrienergia- ja 45 miljonit arukat maagaasi-arvestisüsteemi. Sellised arvestid registreerivad energiakulu ööpäev läbi korrapärase ajavahemiku tagant. Need võimaldavad tarbijatel kohandada päeva jooksul oma energiatarbimist vastavalt energiahinna muutustele ning energiaarvetelt raha kokku hoida;
energiatõhusamad seadmed (nt külmikud ja pesumasinad) aitavad eeldatavasti 2020. aastaks tarbijatel energiaarvetelt igal aastal kokku hoida 100 miljardit eurot (465 eurot majapidamise kohta).

Pikaajaline kasu: eelseisva 16 aasta jooksul võib oodata positiivset mõju järgmistes valdkondades:

ELi gaasiimport väheneks iga 1% säästetud energia kohta 2,6%, mis tähendaks väiksemat sõltuvust välistarnijatest;
energiatõhusamad hooned pakuvad neis elavatele ja töötavatele inimestele lisaks väiksematele energiaarvetele ka täiendavaid eeliseid, mis tulenevad näiteks paremate akendega saavutatavast paremast õhukvaliteedist ja kaitsest välismüra eest;
energiatõhususpoliitika loob uusi võimalusi Euroopa ettevõtjatele (nt ehitusettevõtetele ja seadmete tootjatele), mis toob omakorda kaasa uute töökohtade loomise.

Energiatõhususmeetmete rakendamiseks on ajavahemikul 2014-2020 võimalik kasutada märkimisväärsel hulgal liidu vahendeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020” , Euroopa kohaliku energia rakendusabi programmi (ELENA) ja Euroopa Energiatõhususe Fondi (EEEF) kaudu.

TAUST

ELi energiatõhususe direktiivis on sätestatud siduvad meetmed, millega saaks tagada energiatõhususe 20-protsendilise paranemise aastaks 2020. See eesmärk on osa ELi laiematest energeetika- ja kliimaalastest eesmärkidest, sh kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 20% ja taastuvenergia 20-protsendiline osakaal ELi energiaallikatest.

Komisjon tegi oma 22. jaanuari 2014. aasta teatises „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikul 2020-2030” ettepaneku võtta vastu uued eesmärgid vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40% ja toota 2030. aastaks vähemalt 27% tarbitavast energiast taastuvallikatest.

Lisateavet leiate Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraadi ja üksikasjalikumalt ka energiatõhususe direktiivi veebilehelt.

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1-56).

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikul 2020-2030 (COM(2014) 15 final, 22.1.2014).

Viimati muudetud: 27.12.2014