Majanduspoliitika üldsuunised ELi riikidele

KOKKUVÕTE:

nõukogu soovitus (EL) 2015/1184 – üldsuunised ELi riikide ja kogu ELi majanduspoliitika kohta

KOKKUVÕTE

MIS ON MAJANDUSPOLIITIKA ÜLDSUUNISTE EESMÄRK?

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 121 annab nõukogu välja majanduspoliitika üldsuunised ELi majanduse kohta. Nende makromajandust ja struktuuripoliitikat käsitlevate suuniste eesmärk on koordineerida ELi riikide majanduspoliitikat ühiste eesmärkide täitmiseks.

Koos ELi riikide tööhõivepoliitikat käsitlevate suunistega, mis avaldatakse igal aastal eraldi artikli alusel (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 148), moodustavad need integreeritud suunised strateegia „Euroopa 2020” rakendamiseks.

PÕHIPUNKTID

2008. aasta finants- ja majanduskriis osutas ELi majanduse olulistele nõrkustele ja võimendas neid, tuues esile ELi riikide majanduse tiheda omavahelise sõltuvuse. Viimastes, 2015. aasta koondsuunistes püütakse

• vastavalt komisjoni esitatud 2015. aasta majanduskasvu analüüsile valideerida ja toetada strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks poliitilisi meetmeid, mis tuginevad järgmistele:
  • investeeringud,
  • struktuurireformid ja
  • vastutustundlik eelarvepoliitika;
• ELi suunamine kindlalt majanduskasvu kursile, mis on strateegia „Euroopa 2020” eesmärk, ning lasta sellel maksimaalselt rakendada oma võimalusi luua uusi töökohti;
• toetus Euroopa poolaasta eesmärkide täitmisele majanduspoliitika koordineerimisel.

Nõukogu soovitab ELi riikidel ja asjakohasel juhul ELil tervikuna võtta oma majanduspoliitikas arvesse järgmisi suuniseid.

• Suunis 1. Investeeringute edendamine:
  • kasutada täiel määral ELi rahaliste vahendite, sh Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja struktuurifondide võimalusi, et rahastada investeeringuid olulistes majanduskasvu valdkondades;
  • seada sisse Euroopa investeerimisnõustamise platvorm Euroopa Investeerimispanga (EIP) raames ning luua läbipaistev projektide register, et tagada rahaliste vahendite jõudmine reaalmajandusse (st majanduse tootlikku poolde).
• Suunis 2. Majanduskasvu soodustamine struktuurireformide rakendamise abil ELiriikides :
  • jätkata tööturu ja sotsiaalsüsteemi reformide elluviimist, et soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist, tagades kõigile juurdepääsu sotsiaalteenustele ja -hüvitistele ning samal ajal ka nende kvaliteedi, taskukohasuse ja jätkusuutlikkuse;
  • jätkata tooteturgude reformimist ja integreerimist, et tagada ELi tarbijate ja ettevõtjate jaoks madalamad hinnad ning suurem kaupade ja teenuste valik;
  • parandada ettevõtjate regulatiivset keskkonda, et toetada eelkõige väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd);
  • edendada erainvesteeringuid teadusse ja innovatsiooni, eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorisse ning digitaalmajandusse.
• Suunis 3. Jätkusuutlikku majanduskasvu ja töökohtade loomist takistavate põhitegurite kõrvaldamine ELis :
  • integreerida ulatuslikumalt ELi ühtset turgu, kõrvaldades allesjäänud takistusi, suurendades konkurentsivõimet ja parandades ettevõtluskeskkonda, et Euroopa oleks jätkuvalt atraktiivne kodu- ja välismaiste ettevõtjate jaoks;
  • tagada digitaalse ühtse turu integreerimine, soodustades piirideta digitaalse Euroopa loomist;
  • tugevdada regulatiivseid sätteid ja järelevalvet ning tarbijakaitset finantsturgude valdkonnas ja seoses finantseerimisinstitutsioonidega;
  • luua jätkusuutlik Euroopa väärtpaberistamise turg, et parandada ELi pankade tegelikku laenuandmisvõimet;
  • luua tõeline ELi kapitaliturg;
  • saavutada energialiit, mis tagaks ettevõtjate ja kodumajapidamiste jaoks taskukohase, kindla ja säästva energia;
  • rakendada 2030. aasta kliima- ja energiaraamistikku;
  • jätkata üleminekut konkurentsivõimelisele vähese CO₂-heitega majandusele, edendades samal ajal keskkonnahoidlikke töökohti ja tehnoloogiaid ning innovaatilisi lahendusi.
• Suunis 4. Riigi rahanduse jätkusuutlikumaks ja majanduskasvu soodustavamaks muutmine:
  • eelarvepoliitikas järgida stabiilsuse ja kasvu pakti (st hoida kontrolli all puudujääkide ja võlgade jäämine jätkusuutlikule tasemele), et avalduks koordineeritud tegevuse positiivne ülekanduv mõju majanduskasvule. See peaks võimaldama taastada eelarvepoliitilise manööverdamisruumi ELi riikidel, kellel see puudub, ning neil, kellel see on olemas, kasutada seda kui võimalust tugevdada siseturu nõudlust, pöörates erilist tähelepanu investeeringutele;
  • seada prioriteediks kasvu soodustavad kuluvaldkonnad, nagu haridus, oskused, teadus- ja arendustegevus, innovatsioon ja investeeringud tootlikkust tõstvatesse võrkudesse;
  • minna üle majanduskasvu soodustavamatele maksudele ja tõhustada maksusüsteemi maksubaasi laiendamisega, tugevdada maksuhaldust, lihtsustada maksusüsteemi ning võidelda maksupettuse ja agressiivse maksuplaneerimise vastu.

ÕIGUSAKT

Nõukogu 14. juuli 2015. aasta soovitus (EL) 2015/1184 liikmesriikide ja Euroopa Liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta (ELT L 192, 18.7.2015, lk 27–31)

Viimati muudetud: 25.02.2016