Tarbija teavitamine, taganemisõigus ja muud tarbija õigused
KOKKUVÕTE:
direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta
direktiiv (EL) 2019/2161, millega muudetakse direktiivi 93/13/EMÜ ning direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada ELi tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine
MIS ON DIREKTIIVIDE EESMÄRK?
Direktiivi 2011/83/EL eesmärk on
- tugevdada tarbijate kaitset, ühtlustades tarbijate ja kauplejate vahelisi lepinguid käsitlevate siseriiklike õigusaktide mitut põhiaspekti;
- soodustada kaubandust Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide vahel, eriti veebist oste tegevate tarbijate osas.
Direktiiv asendas kaugmüügi direktiivi (97/7/EÜ) ja lävemüügi direktiivi (85/577/EMÜ).
Direktiiviga (EL) 2019/2161 ELi tarbijakaitsenormide ajakohastamise ja nende parema täitmise tagamise kohta muudetakse direktiivi 2011/83/EL. Muudatustega suurendatakse ELi tarbijate kaitset mitmes valdkonnas, näiteks internetipõhistes kauplemiskohtades* tehtavate ostude tegemisel, hinna isikupõhise kohandamise* läbipaistvaks muutmisel ning internetipõhiste pakkumiste järjestusel ja tarbija õiguste puhul tasuta veebipõhiste teenuste kasutamisel.
PÕHIPUNKTID
Kohaldamisala
- Välja arvatud mõned erandid, nagu tervishoid, sotsiaalteenused ja finantsteenused (nt tarbijakrediit ja kindlustus), hõlmab direktiiv 2011/83/EL, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2019/2161, suurt hulka kauplejate ja tarbijate vahel sõlmitud lepinguid, nimelt müügilepinguid*, teenuslepinguid*, internetipõhise digitaalse infosisu lepinguid ning vee, gaasi, elektri ja kaugkütte tarnelepinguid. Seda kohaldatakse poodides sõlmitud lepingute ja väljaspool äriruume (nt tarbija kodus) sõlmitud lepingute või kauglepingute (nt interneti teel) suhtes.
- Muutmisdirektiiviga (EL) 2019/2161 laiendatakse direktiivi 2011/83/EL kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka lepinguid, mille alusel kaupleja osutab või kohustub osutama tarbijale digiteenust* või annab üle või kohustub üle andma tarbijale digisisu* ning tarbija esitab või kohustub esitama isikuandmeid*. Samuti sätestatakse selles internetipõhiste kauplemiskohtade pakkujatele täiendavad teavitamiskohustused lepingute kohta, mille tarbijad sõlmivad erinevate tarnijatega internetipõhises kauplemiskohas.
Teavitamiskohustus
- Enne lepingu sõlmimist peab kaupleja esitama tarbijale selges ja arusaadavas keeles teabe, näiteks
- oma nime ja kontaktandmed,
- toote põhiomadused ja
- kehtivad tingimused (sealhulgas maksetingimused, tarneaeg, lepingu täitmine ja kehtivusaeg ning lepingu lõpetamise tingimused).
- Kauplustes tuleb esitada teave, mis ei ole juba ilmne.
- Teavitamisnõuded, eelkõige taganemisõiguse kohta, on üksikasjalikumad kauglepingute puhul (näiteks internetis, telefoni või posti teel) ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingute puhul (näiteks kui kaupleja külastab tarbija kodu).
- Muutmisdirektiiviga (EL) 2019/2161 lisatakse direktiivile konkreetsed teavitamisnõuded internetipõhistes kauplemiskohtades sõlmitud lepingute kohta. Internetipõhised kauplemiskohad peavad
- teavitama tarbijaid sellest, kas kolmandast isikust teenuseosutaja on kaupleja või muu isik (st teine tarbija);
- hoiatama tarbijat, et ELi tarbijakaitse-eeskirju ei kohaldata muude isikutega sõlmitud lepingute suhtes, ja
- selgitama, kes vastutab lepingu täitmise eest: kolmandast isikust kaupleja või internetipõhine kauplemiskoht ise.
- Samuti kohustatakse muutmisdirektiivis (EL) 2019/2161 kauplejaid teavitama tarbijaid, kui hinda on automatiseeritud töötlusel põhineva otsustusprotsessi alusel isikupõhiselt kohandatud.
Taganemisõigus
- Tarbijad võivad teatavate eranditega kauglepingutest ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingutest ilma igasuguste selgituste ja kuludeta taganeda 14 päeva jooksul alates kauba* tarnimisest või teenuslepingu sõlmimisest. Piisab müüja poolt pakutavast taganemisteate tüüpvormist. Kui tarbijat ei ole tema õigustest teavitatud, pikeneb taganemistähtaeg 12 kuu võrra.
- Erandeid kohaldatakse mitmel juhul, näiteks kiiresti riknevate kaupade, tarbija poolt avatud pitseeritud kaupade puhul, mida ei saa tagastada tervise või hügieeniga seotud põhjustel, ning hotellibroneeringute või autorendi puhul, mis on seotud konkreetsete kuupäevadega. Erandeid kohaldatakse teatavatel tingimustel ka selliste digitaalse infosisu üleandmise lepingute suhtes, mida ei anta üle füüsilisel andmekandjal, kui teenuse osutamine on alanud.
- Kui tarbija taganeb lepingust, hoidub ta digitaalse infosisu või digiteenuse kasutamisest ja selle kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemisest.
Ei mingeid põhjendamatuid kulusid ega lisatasusid
- Kauplejad ei tohi nõuda tarbijalt maksevahendi kasutamise eest tasu, mis on suurem kui kaupleja poolt selliste vahendite kasutamise eest kantav kulu. Paljudel juhtudel on selliste tasude võtmine makseteenuste direktiivi (direktiiv (EL) 2015/2366 – vt kokkuvõte) kohaselt täielikult keelatud.
- Helistades kauplejale, et esitada sõlmitud lepingu kohta küsimus või kaebus, ei pea tarbija maksma rohkem kui telefonikõne põhitariifi järgi.
- Tasuliste lisateenuste pakkumiseks peab kauplejal olema tarbija sõnaselge nõusolek. Selliste maksete puhul ei tohi tellimisvormil kasutada eelnevalt märgistatud kastikesi.
Karistused
- Direktiiviga 2011/83/EL nõutakse, et liikmesriigid kehtestaksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, mida kohaldatakse direktiivi ülevõtvate siseriiklike õigusnormide rikkumise korral.
- Muutmisdirektiiviga (EL) 2019/2161 kehtestatakse karistuste määramisel kohaldatavate kriteeriumide loetelu. Samuti nõutakse selles, et liikmesriigid näeksid ette võimaluse määrata trahve, mis moodustavad vähemalt 4 % kaupleja aastakäibest või kuni 2 miljonit eurot, kui teave kaupleja käibe kohta ei ole kättesaadav. Sellised trahvid peavad olema kättesaadavad, kui liikmesriikide ametiasutused tegutsevad tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku määruse (määrus (EL) 2017/2394 – vt kokkuvõte) raames ühiselt mitme liikmesriigi tarbijaid mõjutavate oluliste piiriüleste rikkumiste korral.
MIS AJAST DIREKTIIVE KOHALDATAKSE?
Direktiivi 2011/83/EL kohaldatakse pärast 13. juunit 2014 sõlmitud lepingutele.
Muutmisdirektiiv (EL) 2019/2161 pidi liikmesriikides jõustuma hiljemalt 28. novembriks 2021 ja kohaldub alates 28. maist 2022.
TAUST
Lisateave
PÕHIMÕISTED
Internetipõhine kauplemiskoht. Teenus, mis kasutab tarkvara, sealhulgas veebisaiti, veebisaidi osa või rakendust, mida haldab kaupleja või hallatakse tema nimel, mis võimaldab tarbijatel sõlmida kauglepinguid teiste kauplejate või tarbijatega.
Hinna isikupõhine kohandamine. Kui kaupleja kehtestab üksiktarbijatele või tarbijarühmadele erinevad hinnad, mis põhinevad nende eelistuste ja maksevalmiduse automatiseeritud analüüsil.
Müügileping. Mis tahes leping, mille kohaselt kaupleja annab tarbijale üle või kohustub andma üle kauba omandiõiguse, sealhulgas leping, mille esemeks on nii kaup kui ka teenus.
Teenusleping. Mis tahes leping, välja arvatud müügileping, mille alusel kaupleja osutab või kohustub osutama tarbijale teenust, sealhulgas digiteenust.
Digiteenus. See on
- teenus, mis võimaldab tarbijal digitaalsel kujul andmeid luua, töödelda või salvestada või neile juurde pääseda või
- teenus, mis võimaldab tarbija või muude digiteenuse kasutajate üles laaditud või loodud digitaalsel kujul andmeid jagada või teha nendega muid toiminguid.
Digisisu. Andmed, mis on koostatud ja mis antakse üle digitaalsel kujul.
Isikuandmed. Igasugune teave tuvastatud või tuvastatava isiku kohta.
Kaup. Need on järgmised:
- kehaline vallasasi, sealhulgas vesi, gaas ja elekter, kui need pannakse müüki piiratud mahus või kindlaksmääratud koguses;
- kehaline vallasasi, mis sisaldab digisisu või digiteenust või millega on ühendatud digisisu või digiteenus sellisel viisil, et digisisu või digiteenuse puudumise korral ei täidaks kaup oma otstarvet (digielementidega kaup).
PÕHIDOKUMENDID
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ (ELT L 304, 22.11.2011, lk 64–88)
Direktiivi 2011/83/EL hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2161, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/6/EÜ, 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL, et ajakohastada liidu tarbijakaitsenorme ja tagada paremini nende täitmine (ELT L 328, 18.12.2019, lk 7–28)
SEONDUVAD DOKUMENDID
Komisjoni teatis – Suunised Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL (tarbija õiguste kohta) tõlgendamiseks ja kohaldamiseks (ELT C 525, 29.12.2021, lk 1–85)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/771 kaupade müügilepingute teatavate aspektide kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi 2009/22/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/44/EÜ (ELT L 136, 22.5.2019, lk 28–50)
Vt konsolideeritud versioon.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/770 digisisu üleandmise ja digiteenuste osutamise lepingute teatavate aspektide kohta (ELT L 136, 22.5.2019, lk 1–27)
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele – Uus kokkulepe tarbijatega (COM(2018) 183 final, 11.4.2018)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1–26)
Vt konsolideeritud versioon.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19–59)
Vt konsolideeritud versioon.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2302, mis käsitleb pakettreise ja seotud reisikorraldusteenuseid ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/314/EMÜ (ELT L 326, 11.12.2015, lk 1–33)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66–92)
Vt konsolideeritud versioon.
Viimati muudetud: 03.02.2022