Jäätmehierarhiat kohaldatakse prioriteetide järjestuses jäätmetekke vältimist ja jäätmete käitlemist käsitlevates õigusaktides ja poliitikas. See on Euroopa Liidu (EL) jäätmeid käsitleva poliitika ja õigusaktide aluseks ning on sätestatud ELi jäätmete raamdirektiivis (direktiiv 2008/98/EÜ). Selle eesmärk on:
- vähendada jäätmete tekitamise ja käitlemise ebasoodsat mõju ning
- suurendada ressursitõhusust.
Hierarhiat on tavaliselt kujutatud ümberpööratud püramiidina, mille ülaosas on kõige eelistatumad võimalused ja allosas kõrvaldamine, mis on jäätmete käitlemise viimane abinõu.
- Ennetamine. Aine, materjali või toote jäätmeteks muutumisele eelnevad meetmed, mis vähendavad:
- jäätmete kogust, sealhulgas toodete korduskasutamise või kasutusaja pikendamise kaudu;
- tekitatud jäätmete ebasoodsat mõju keskkonnale ja inimese tervisele või
- kahjulike ainete sisaldust materjalides ja toodetes.
- Korduskasutamiseks ettevalmistamine. Kontrolliv, puhastav või parandav taaskasutamistoiming, millega jäätmeteks muutunud tooteid või tootekomponente valmistatakse ette kasutamiseks selliselt, et neid korduskasutatakse ilma mis tahes muu eeltöötluseta.
- Ringlussevõtt. Taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks kasutamiseks nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. See hõlmab orgaaniliste ainete töötlemist (nt komposteerimine), kuid ei hõlma energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks.
- Muu taaskasutamine (nt energiakasutus). Mis tahes muud toimingud, mille peamiseks tulemuseks on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks kasutatud teatava funktsiooni täitmiseks, või jäätmete ettevalmistamine selle funktsiooni täitmiseks kas tootmises või majanduses laiemalt.
- Kõrvaldamine. Mis tahes toiming, mis ei ole taaskasutamine, isegi kui toimingul on teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol ( nt ladestamine või põletamine).