Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava - konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas

Transport on meie majanduse ja ühiskonna jaoks äärmiselt oluline. See võimaldab inimestel nautida reisimisvabadust ja liigutada kaupu mandri ühest äärest teise, tänu transpordile on võimalik majanduskasv ja töökohtade loomine. Samas peab transpordivaldkond olema jätkusuutlik, arvestades ressursi- ja keskkonnapiirangute eeldatava suurenemisega.

ÕIGUSAKT

Valge raamat: Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava. Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas (KOM(2011) 144 (lõplik), 28.3.2011).

KOKKUVÕTE

Transport on meie majanduse ja ühiskonna jaoks äärmiselt oluline. See võimaldab inimestel nautida reisimisvabadust ja liigutada kaupu mandri ühest äärest teise, tänu transpordile on võimalik majanduskasv ja töökohtade loomine. Samas peab transpordivaldkond olema jätkusuutlik, arvestades ressursi- ja keskkonnapiirangute eeldatava suurenemisega.

MIS ON TEGEVUSKAVA EESMÄRK?

Tegevuskavas sätestatakse järgmiseks aastakümneks 40 täpset tegevuspunkti ning loetletakse 131 konkreetset algatust, mille abil rajada konkurentsivõimeline transpordisüsteem, mis kõrvaldaks suuremad kitsaskohad ning võimaldaks vedada inimesi ja kaupu tõhusalt ja ohutult kõikjale Euroopa Liidus (EL). Need ettepanekud peaksid vähendama ELi sõltuvust imporditud naftast, saavutama 2030. aastaks suuremates linnakeskustes põhimõtteliselt süsinikdioksiidiheiteta logistikasüsteemi ning vähendama aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heidet 60%.

PÕHIPUNKTID

Tegevuskavas soovitatakse poliitika rakenduslikeks suunisteks järgmisi eesmärke:

• vähendada bensiini- ja diiselmootoriga autosid linnades poole võrra aastaks 2030, kõrvaldades need järk-järgult täiesti linnades kasutuselt 2050. aastaks, ning jõuda 2030. aastaks süsinikdioksiidiheiteta linnaliikluseni;
• suurendada vähest süsinikdioksiidiheidet tekitavate keskkonnasäästlike kütuste osakaalu lennunduses 2050. aastaks 40%-ni;
• vähendada ELis 2050. aastaks laevakütustega kaasnevat süsinikdioksiidiheidet 40%;
• üle 300 km maantee-kaubavedudest tuleks 2030. aastaks 30% ja 2050. aastaks üle 50% asendada raudtee- või veetranspordiga;
• olemasoleva kiirraudteevõrgu pikkust 2030. aastaks kolmekordistada, kusjuures 2050. aastaks peaks enamik keskpika vahemaa reisijatevedusid toimuma raudteed pidi;
• rajada 2030. aastaks täielikult toimiv ja kogu ELi hõlmav mitmeliigiline TEN-T põhivõrk;
• ühendada 2050. aastaks kõik suuremad lennuväljad raudteevõrguga ja põhivõrku kuuluvate meresadamatega ning raudtee- ja siseveeteedesüsteemiga;
• rakendada erinevate transpordiliikide (nt raudtee- ja maanteetranspordi) korraldamise süsteemid;
• luua 2020. aastaks mitmeliigilise transpordi teabe-, juhtimis- ja maksesüsteem;
• vähendada liiklusohvrite arvu 2020. aastaks poole võrra ja viia maanteeliikluses hukkunute arv 2050. aastaks enam-vähem nullini;
• täielikult kohaldada põhimõtteid „kasutaja maksab” (st taristu kasutaja) ja „saastaja maksab”.

Käesoleva põhjaliku transpordistrateegia eesmärk on luua 2050. aastaks konkurentsivõimeline ja liikuvust suurendav transpordisüsteem, kõrvaldada suuremad tõkked tähtsamates valdkondades ning kiirendada majanduskasvu ja tööhõivet. Seda täiendavad ka teised algatused, näiteks

• programm „Horisont 2020” , mis toetab arukat, keskkonnahoidlikku ja integreeritud transporti käsitlevaid teadusuuringuid ja innovatsiooni;
• Euroopa ühendamise rahastu, millest rahastatakse kümmet rahvusvahelist transporditaristu projekti;
• tegevuskava vähese süsinikdioksiidiheitega majanduseni jõudmiseks aastaks 2020, mille täitmises on transpordisektoril otsustav roll;
• mitmesugused energiatõhususmeetmed, et vähendada primaarenergia tarbimist 2020. aastaks 20% võrra.

Lisateavet leiate Euroopa Komisjoni veebilehelt „Transporditeemad: Euroopa strateegiad” .

Viimati muudetud: 08.05.2015