ELil ei ole mingit õigust makse kehtestada ega koguda – see on vaid ELi riikide pädevuses. ELi maksupoliitika põhiülesanne on tagada ühtse turu tõrgeteta toimimine ehk maksutõketeta piiriülene majandustegevus, vältides konkurentsimoonutusi. Selle eesmärk on tagada, et kodanikel ja ettevõtjatel ei oleks probleeme topeltmaksustamise, konkurentsimoonutuste, maksutagastuste ega teabe saamisega maksustamist käsitlevate eeskirjade kohta teistes liikmesriikides.
Tulu ja kasumi maksustamise (otseste maksude) asemel keskendub EL ühtlustamisel peamiselt kaupade ja teenuste maksustamisele (kaudsed maksud, nagu käibemaks, energeetika, alkoholi ja tubakatoodete aktsiisid). Sellegipoolest on tehtud mõningaid edusamme meetmetega, mis käsitlevad hoiuste suhtes kohaldatavatest maksudest kõrvalehoidumist ja maksuhaldurite vastastikust abistamist.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 110–113 sisaldavad maksualaseid erieeskirju. Maksualaste ühtlustatud õigusaktide vastvõtmiseks on vaja nõukogus kõigi liikmesriikide ühehäälset nõusolekut, mis on pidurdanud ühiste eeskirjade vastvõtmist. Seoses sellega sai 11 liikmesriigist koosnev rühm hiljuti loa rajada omavaheline tihedam koostööraamistik finantstehingumaksu valdkonnas, ja rohkem kasutatakse ka mittesiduvaid lähenemisviise (nagu soovitusi), et saavutada kooskõlastatud tegevus maksuvaldkonnas.