Katseloomade kaitse

PÕHIPUNKTID

Et kaitsta katseloomi ja võimaldada teadusel edasi areneda, on kõnealuste meetmete eesmärk vähendada loomkatseid miinimumini ja kehtestada loomade kasutamise, pidamise ja hooldamise kohustuslikud standardid. Loomade heaolu kõrged standardid toovad kasu nii loomadele kui ka teadusele.

Kohaldamisala

• Direktiivi kohaldatakse kõigile elusatele selgroogsetele loomadele ja ka teatud selgrootutele, kes tõenäoliselt tunnevad valu (seepia, kaheksajalg jt).
• Ahviliste katseteks kasutamine on seotud kitsendustega ja inimahvide (šimpansid, bonobod, gorillad ja orangutanid) kasutamine on keelatud.

Loomkatsete valdkonnad

Loomkatseid võib läbi viia ainult järgmistel eesmärkidel:

• alusuuringud;
• translatiivsed ja rakendusuuringud, mille eesmärk on inimeste või loomade haiguste ennetamine, diagnoosimine või ravi;
• ravimite, toiduainete ja loomasööda, kemikaalide jms väljatöötamine, tootmine või kvaliteedi, tõhususe ja ohutuse kontrollimine;
• loodusliku keskkonna kaitsmine inimeste või loomade tervise huvides;
• uuringud, mille eesmärk on liikide säilitamine;
• kõrgharidus või väljaõpe;
• kohtuekspertiisi uuringud.

Loomkatseid sisaldavate projektide hindamine

• Loomade katseteks kasutamine on lubatud juhul, kui ei ole rahuldavat alternatiivset meetodit.
• Elusloomadega katseid sisaldavaid projekte peavad hindama pädevad asutused. Projekte ei tohi alustada enne, kui on saadud positiivne hinnang, kus on näidatud, et loomade kasutamine on põhjendatud ja oodatav kasu on suurem kui loomale tekitatud kahju, võttes seejuures arvesse eetilisi kaalutlusi.
• Projektis kasutatavate loomade arvu tuleb vähendada miinimumini, mis ei kahjusta projekti eesmärke.
• Loomade pidamistingimused ja katsetes kasutatavad meetodid peavad vähendama miinimumini loomadele põhjustatava võimaliku valu, kannatused või stressi.

Loomade heaolu

• Katse eesmärkidel kasutatavatele loomadele peavad olema tagatud asjakohane hooldus ja kohtlemine.
• Ettevõtted peavad tagama järgmist.
  • Loomi peetakse neile paraja suurusega puurides ja igale liigile kohandatud keskkonnas kooskõlas direktiivi III lisas loetletud standarditega.
  • Sotsiaalseid loomi peetakse puurides koos ja nende tegevuste valiku laiendamiseks kasutatakse keskkonna mitmekesistamise võtteid, eelkõige julgustades nende loomulikule käitumisele vastavat liikumist, uurimist ja kognitiivtegevusi.
  • Luuakse loomade heaolu üksus, et nõustada loomade heaoluga seotud küsimustes ja uute viiside osas asendada (replace), vähendada (reduce) ja täiustada (refine) loomade kasutamist (nn kolme R-i põhimõte). Üksusesse peab kuuluma loomade heaolu eest vastutav isik, keda nõustab selleks määratud veterinaararst. Nende tööd toetavad igas ELi liikmesriigis loodud katseloomade kaitse siseriiklikud komiteed.
• Surmamismeetodid peavad piirama loomadele tekitatavat valu, kannatusi ja stressi. Loomi võib surmata üksnes nõutavate oskustega isik kasvataja, tarnija või kasutaja ettevõttes, kasutades direktiivi IV lisas loetletud meetodeid.
• Üldiselt peab kõigil loomadega tegelevatel isikutel olema asjakohane väljaõpe ja praktika ning ilma järelevalveta töötamiseks tuleb nende pädevust hinnata.

Katsed

• Lubatud on üksnes need katsed, mis on heaks kiidetud kui loa saanud projekti osad.
• Katsed
  • klassifitseeritakse nende raskusastme järgi vastavalt direktiivi VIII lisale;
  • viiakse läbi anesteesiaga või kasutades mõnda muud meetodit (nt analgeesia), välja arvatud juhul, kui see ei ole asjakohane või kui anesteesia on hinnanguliselt loomale traumaatilisem kui katse ise.
• Nii palju kui võimalik peab looma elu säilitama. Katsed kavandatakse nii, et nende tulemusena sureb nii vähe loomi kui võimalik ja vähendatakse looma kannatuste kestust ja intensiivsust.
• Looma katses taaskasutamise abil on võimalik katseloomade koguarvu vähendada. Enne looma taaskasutamist tuleb arvesse võtta eelnevate katsete tegelikku raskust, looma tervislikku seisundit ja veterinaararsti arvamust.
• Katse lõpus peab veterinaararst või pädev isik otsustama, kas looma saab ellu jätta. Ellujäetavad loomad peavad saama nende seisundile vastavat hooldust ja pidamist, nagu on määratletud III lisas.

Loa andmine

• Kasvatajad, tarnijad ja kasutajad ning nende ettevõtted peavad olema pädeva asutuse poolt tunnustatud ja seal registreeritud.
• Tunnustatud ettevõtete seadmed ja varustus peavad sobima seal peetavatele loomaliikidele ja katsete läbiviimise korral seal tehtavatele katsetele.
• Nad peavad registreerima kogu uue teabe loomade, nende päritolu ja eesmärgi kohta. Andmeid hoitakse viis aastat ja need tehakse avalikkusele kättesaadavaks.
• Igal koeral, kassil ja ahvilisel peab olema isiklik tunnusmärk ning igaühe kohta peab olema toimik, mis sisaldab asjakohaseid paljundus-, veterinaar- ja sotsiaalseid andmeid selle looma kohta, sealhulgas projektide kohta, milles teda on kasutatud.

Kontrollid

• Pädevad asutused kontrollivad korrapäraselt kõiki kasvatajaid, tarnijaid ja kasutajaid ning nende ettevõtteid, et tagada vastavus antud direktiivi nõuetele.
• Kontrollimise sagedus määratakse iga ettevõttega seotud riskide alusel. Igal aastal kontrollitakse vähemalt ühte kolmandikku kasutajate ettevõtetest ja osa kontrollidest viiakse läbi neist eelnevalt ette teatamata.
• Ahviliste kasvatajaid, tarnijaid ja kasutajaid kontrollitakse vähemalt kord aastas.

Läbipaistvus

• Liikmesriigid peavad koguma igal aastal statistilist teavet loomade kasutamise kohta katsetes, sealhulgas teavet katsete tegeliku raskuse ning katsetes kasutatavate ahviliste päritolu ja liikide kohta, ning nad peavad tegema selle teabe avalikult kättesaadavaks.
• Lisaks peavad liikmesriigid avaldama loa saanud projektide mittetehnilised projektikokkuvõtted kuue kuu jooksul pärast projektile loa saamist. Mittetehnilised projektikokkuvõtted ei tohi rikkuda kasutajate anonüümsust.
• Liikmesriigid võivad nõuda, et nendes kokkuvõtetes täpsustatakse, kas projekti puhul on vaja teha tagasiulatuv hindamine ning mis tähtajaks. Sellisel juhul peavad nad tagama, et kokkuvõtet ajakohastatakse vastavalt selle hindamise tulemustele.
• Euroopa Komisjon on loonud kaks avatud juurdepääsuga andmebaasi, mis sisaldavad liikmesriikide iga-aastaseid statistilisi andmeid (loomade kasutamise aruandluse ELi süsteemi statistiline andmebaas) ja NTSi (loomade kasutuse aruandluse ELi süsteemi NTSi andmebaas).

Aruandlus

• Liikmesriigid peavad saatma hiljemalt 10. novembriks 2023 ja seejärel iga viie aasta järel komisjonile teabe direktiivi rakendamise kohta ning esitama ja avaldama selle rakendusotsuses (EL) 2020/569 sätestatud vormis Hiljemalt kuus kuud pärast seda peab komisjon avaldama nende andmete põhjal koostatud liiduülese ülevaate ja ajakohastama seda korrapäraselt.
• Liikmesriigid peavad koguma igal aastal statistilist teavet loomade kasutamise kohta katsetes, sealhulgas teavet katsete tegeliku raskuse ning katsetes kasutatavate ahviliste päritolu ja liikide kohta, ning peavad selle teabe avalikult kättesaadavaks tegema. Nad peavad esitama selle statistika komisjonile hiljemalt järgmise aasta 10. novembriks komisjoni kehtestatud vormis. Komisjon avaldab igal aastal kokkuvõtliku aruande liikmesriikide esitatud statistiliste andmete põhjal.

Muudatused

III ja IV lisa on muudetud delegeeritud direktiiviga (EL) 2024/1262. Muudatused puudutavad peamiselt sebrakalu, värvulisi ja peajalgseid.