Partnerlus- ja koostöölepingud: Venemaa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia

PÕHIPUNKTID

• EL on sõlminud kaheksa partnerlus- ja koostöölepingut või laiendatud partnerluslepingut järgmiste kolmandate riikidega: Armeenia, Aserbaidžaan, Kasahstan, Kõrgõzstan (Kõrgõzstani Vabariik), Venemaa, Usbekistan ja Türkmenistan.

• Türkmenistaniga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingu peab Euroopa Parlament veel ratifitseerima, suhteid lepinguosaliste vahel reguleerib osaliselt vaheleping ja osaliselt 1990. aasta leping ELi ja endise Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu (NSVL) vahel.

• Kasahstaniga sõlmitud laiendatud partnerlus- ja koostööleping ajakohastab ja asendab varasemat partnerlus- ja koostöölepingut.
• Armeeniaga sõlmitud ulatuslikku ja laiendatud partnerluslepingut kohaldatakse praegu ajutiselt. See ajakohastab ja asendab jõustumisel varasema partnerlus- ja koostöölepingu.
• Mitmed neist riikidest on ELi naabruspoliitika, mille rakendamise aluseks on lepingud, partnerid.
• Venemaaga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepinguga nähakse samuti ette vajalike tingimuste loomine vabakaubanduspiirkonna kehtestamiseks tulevikus.

Põhiomadused

Kõik need lepingud on kokku lepitud konkreetsetel tingimustel, võttes arvesse mõlema poole kahepoolseid eesmärke. Sellegipoolest on paljudel lepingutel ühiseid omadusi ja sarnased vormid, sealhulgas järgmised.

• Üldpõhimõtted: seoses demokraatia, rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste austamisega. Kõigis lepingutes on seatud eesmärgiks ka turumajandus. Lepingutes on olulisel kohal mitmeid muid põhimõtteid, nagu:
  • õigusriik ja hea valitsemistava;
  • võitlus korruptsiooni ja piiriülese organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi eri vormide vastu;
  • jätkusuutliku arengu edendamine ning
  • tõhus mitmepoolsus.
• Kahepoolse poliitilise dialoogi loomine: eesmärk on soodustada seisukohtade ühtlustamist vastastikust huvi pakkuvates rahvusvahelistes küsimustes ning teha koostööd stabiilsuse, turvalisuse ning demokraatia ja inimõiguste järgimise nimel.
  • Dialoog toimub ministrite tasandil (koostöönõukogu või partnerlusnõukogu), parlamendi tasandil (parlamentaarne nõukogu) ja haldusasutuste tasandil, samuti diplomaatiliste kanalite ja ekspertide kohtumiste kaudu.
  • Venemaaga sõlmitud leping näeb ette ka dialoogi presidentide tasandil.
• Õigus, vabadus ja turvalisus: prioriteedid on muuhulgas järgmised:
  • õigusriigi põhimõtete tugevdamine ja kõikide tasandite institutsioonide tugevdamine haldusalal üldiselt ning eriti õiguskaitses ja õigusemõistmises;
  • rände, varjupaiga ja piiride haldamise alase dialoogi ja koostöö süvendamine;
  • organiseeritud kuritegevuse ja rahapesu vastu võitlemine.
• Kaubandus ja sellega seotud küsimused: EL ja vastav riik kohaldavad vastastikku enamsoodustusrežiimi. Samuti korraldavad nad kauba tasuta transiidi oma territooriumi kaudu.
  • Ajutiselt imporditud kauba puhul vabastab kumbki lepinguosaline teise poole imporditollimaksudest.
  • Poolte vahel ei kohaldata enam koguselisi impordipiiranguid ja kaupadega tuleb kaubelda nende turuhinnaga.
  • Samuti kehtestatakse tingimused, mis hõlmavad tööhõivet, ettevõtte asutamist ja ettevõtete tegevust, piiriülest teenuste osutamist, jooksvaid makseid ja kapitali.
• Intellektuaal-, tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmine.
• Majandus- ja valdkondlik koostöö: võib hõlmata eri valdkondi ja sektoreid eesmärgiga viia need järkjärguliselt vastavusse ELi õigusaktide ja tavade ning vajaduse korral rahvusvaheliste normide ja standarditega. Hõlmatud on muu hulgas järgmised sektorid:
  • põllumajandus- ja toiduainesektor;
  • energia;
  • makromajanduslik koostöö;
  • riigi rahanduse juhtimine;
  • maksustamine,
  • turism;
  • keskkond;
  • tööstus- ja ettevõtluspoliitika;
  • koostöö tööhõive, sotsiaalpoliitika ja võrdsete võimaluste alal;
  • kodanikuühiskonna koostöö;
  • piiriülene ja piirkondlik koostöö.
• Kultuurikoostöö.
• Finantskoostöö.