WTO leping

PÕHIPUNKTID

Mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemusi ühendav lõppakt

• Selle otsusega võttis Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Ühenduse nimel vastu läbirääkimiste Uruguay vooru tulemused, mis on koondatud 1994. aastal Marokos ühenduse ja selle liikmesriikide poolt alla kirjutatud Marrakechi lõppakti.
• Marrakechi lõppakt sisaldab mitme- ja mõnepoolsete lepingute ning ministrite otsuste ja deklaratsioonide loetelu, mis selgitavad teatavate lepingute eeskirju. Mitmepoolsed kaubanduslepingud ja nendega seotud õigusaktid on siduvad kõigile WTO liikmetele. Mis puutub mõnepoolsetesse lepingutesse, kuigi need kuuluvad WTO õiguse hulka, ei loo need kohustusi ega õigusi WTO liikmetele, kes ei ole neid heaks kiitnud.
• WTO asutamislepingu juurde kuuluvad mitmed lisad, mis sisaldavad konkreetseid lepinguid.
• Lisa 1A puudutab kaubavahetust käsitlevaid mitmepoolseid lepinguid. Need on järgmised:
  • 1994. aasta üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT 1994), mille hulka kuulus ka GATT 1947,
  • põllumajandusleping,
  • sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping,
  • tekstiil- ja rõivatoodete leping,
  • tehniliste kaubandustõkete leping,
  • kaubandusalaste investeerimismeetmete leping,
  • dumpinguvastaste meetmete leping,
  • tolliväärtuse määramise leping,
  • eksportkauba eelinspekteerimise leping,
  • päritolureeglite leping,
  • impordilitsentside protseduuride leping,
  • subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping,
  • kaitsemeetmete leping,
  • kaubanduse hõlbustamise leping.
• Lisa 1B sisaldab teenustekaubanduse (GATS) üldlepingut.
• Lisa 1C koosneb intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide (TRIPS) lepingust, mis hõlmab piraatkaubaga kauplemist.
• Lisa 2 sisaldab vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsituslepet.
• Lisa 3 puudutab WTO liikmete kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi (KPLM).
• Lisa 4 käsitleb mitmepoolseid kaubanduskokkuleppeid. Need on järgmised:
  • tsiviillennukikaubanduse leping,
  • riigihangete leping (muudeti aastal 2012),
  • rahvusvaheline piimaleping (tunnistati kehtetuks aastal 1997),
  • rahvusvaheline veiselihaleping (tunnistati kehtetuks aastal 1997).

Maailma kaubandusorganisatsiooni asutamisleping

• Selle lepinguga loodi alaline institutsiooniline raamistik eespool loetletud konkreetsetele lepingutele ja õigusaktidele.
• WTO on alaline organisatsioon, millel on iseseisev õigusvõime. Kõik GATTi lepinguosalised said 1. jaanuaril 1995 WTO asutajaliikmeteks. Alates sellest ajast on liituda soovijad järginud ühinemise korda, mis on sätestatud WTO asutamislepingus.
• WTO liikmed on püstitanud oma organisatsioonile järgmised eesmärgid:
  • elatustaseme parandamine,
  • täistööhõive ning kindlalt kasvava reaaltulu ja tegeliku nõudluse mahu tagamine,
  • kaupade ja teenuste tootmise ja nendega kauplemise laiendamine,
  • säästev areng ja keskkonnakaitse,
  • arengumaade vajadustega arvestamine.
• WTO ülesanded on:
  • aidata kaasa mitmesuguste kaubanduskokkulepete rakendamisele, haldamisele ja toimimisele;
  • tagada foorum mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste jaoks;
  • lahendada kaubandusvaidlusi vaidluste lahendamise organi (VLO) kaudu;
  • vaadata läbi liikmete riiklikku kaubanduspoliitikat;
  • teha koostööd teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada ülemaailmse majanduspoliitika kujundamisel suurem sidusus.

Struktuur

• WTO kõrgeim otsuseid tegev organ on ministrite konverents. See koosneb kõigi liikmesriikide esindajatest ja tuleb kokku vähemalt kord kahe aasta jooksul.
• Nende kohtumiste vahelisel ajal teeb WTO funktsioonidega seotud otsuseid kõigi liikmete esindajatest koosnev peanõukogu, kes valvab lepingute ja ministrite otsuste üle. Peanõukogu tuleb kokku ka selleks, et täita kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismis (KPLM (vt allpool)) ette nähtud kaubanduspoliitika läbivaatamise organi (KPLO) ja VLO kohustusi.
• Peanõukogul on kolm allorganit: kaubavahetuse nõukogu, teenustekaubanduse nõukogu ja intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu.
• Lisaks kuulub otse peanõukogu juurde mitu komiteed. Nende hulka kuuluvad kaubandus- ja arenduskomitee, kaubandus- ja keskkonnakomitee ning piirkondlike lepingute komitee. Viimased kaks komiteed vastutavad tsiviillennukikaubandust ja riigihankeid käsitlevate mõnepoolsete lepingute rakendamise eest.
• Peanõukogu nimetab peadirektori, kes vastutab WTO sekretariaadi juhtimise eest.
• Üldiselt võtab WTO otsuseid vastu konsensuse põhimõttel. Kui otsust pole võimalik vastu võtta konsensuse alusel, langetatakse otsused häälteenamusega – igal WTO liikmel on üks hääl. WTO täisliikme staatuses oleva ELi häälte arv vastab WTOsse kuuluvate ELi liikmesriikide arvule.
• Iga WTO liige võib esitada ministrite konverentsile ettepanekuid WTO mitmepoolsete kaubanduslepingute sätete muutmiseks.

Vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitamise lepe

• WTO vaidluste lahendamise süsteem on mitmepoolse kaubandussüsteemi oluline element. Selle aluseks on GATT 1994 XXII ja XXIII artikkel ning hiljem välja töötatud eeskirjad ja protseduurid, mis on sätestatud WTO asutamislepingu koosseisu kuuluvas vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppes.
• Vaidluste lahendamise süsteem hõlmab kõiki mitmepoolseid kaubanduslepinguid. See kehtib ka kaubavahetuse, teenustega kauplemise ja intellektuaalomandiga seotud küsimuste suhtes, mida reguleerib intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide (TRIPS) leping. Samuti kohaldatakse seda vaidluste suhtes, mis tulenevad mõnepoolsest riigihangete lepingust. Mõned nimetatud lepingud sisaldavad eeskirju, mis reguleerivad üksnes kõnealuse lepinguga seotud vaidluste lahendamist ning mis võivad käsitusleppe eeskirju täiendada või muuta.
• Vaidluste lahendamise süsteemi rakendab VLO. VLO koosolekutel võivad osaleda kõik WTO liikmed. Kui VLO reguleerib mõnepoolse kaubanduslepinguga seotud vaidluste lahendamise eeskirju, võivad vaidluse puhul tehtavatest VLO otsustest ja toimingutest osa võtta ainult kõnesoleva lepingu osalisteks olevad liikmed.
• Vaidluste lahendamise protsess algatatakse, kui üks liige esitab teisele taotluse konkreetse küsimuse asjus konsulteerimiseks. Konsultatsioonid peavad algama vähemalt 30 päeva jooksul pärast taotluse kättesaamist. Kui vaidlust ei õnnestu konsultatsioonide abil lahendada, võib liige esitada VLO-le taotluse moodustada nimetatud küsimusega tegelemiseks vaekogu, mis tavaliselt koosneb kolmest sõltumatust eksperdist. Lisaks võivad vaidluspooled vabatahtlikult kokku leppida muude vaidluste lahendamise meetodite kasutamise osas, sealhulgas head teened, lepitus ja vahendus.
• Pärast poolte ärakuulamist esitab vaekogu VLO-le ettekande. Vaekogu peab oma tööga lõpule jõudma kuue kuu jooksul, kiireloomulistel juhtudel kolme kuu jooksul. VLO ei kiida vaekogu ettekandeid heaks enne 20 päeva möödumist nende laialijagamisest liikmetele. Ettekanne kiidetakse heaks 60 päeva jooksul pärast liikmetele jagamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui VLO otsustab konsensuse alusel seda mitte heaks kiita (negatiivne konsensus) või kui üks pool teatab oma otsusest edasi kaevata.
• WTO vaidluste lahendamise protseduur annab kõigile vaekogus arutamisel oleva asja pooltele võimaluse edasi kaevata. Apellatsioonkaebus peab piirduma vaekogu ettekandes hõlmatud juriidiliste küsimustega ning vaekogu antud juriidilise tõlgendusega. Apellatsioonkaebuse vaatab läbi alaline apellatsioonikogu, mis koosneb VLO poolt neljaks aastaks määratud seitsmest liikmest. Apellatsioonikogu kolm liiget tegelevad ühe konkreetse asjaga. Apellatsioonikogu ettekande kiidab heaks VLO ning vaidluspooled tunnustavad seda tingimusteta, välja arvatud negatiivse konsensuse korral, ehk teisisõnu, kui konsensuse alusel otsustatakse seda mitte heaks kiita.
• VLO korraldab järelevalvet vastuvõetud soovituste ja otsuste rakendamise üle ning kõik arutamisel olevad küsimused jäävad VLO koosolekute päevakorda kuni nende lahendamiseni. Samuti määratakse tähtajad vaekogu ettekannetes antud soovituste rakendamiseks. Kui poolel ei õnnestu neid soovitusi mõistliku aja jooksul rakendada, peab ta alustama läbirääkimisi kaebuse esitanud poolega, et jõuda kokkuleppele mõlemat poolt rahuldava hüvitise osas. Kui läbirääkimised ei anna tulemusi, võib VLO anda kaebavale poolele loa peatada kontsessioonide või muude kohustuste kohaldamine asjaomase liikme suhtes. Kompenseerimine ja kontsessioonide peatamine on siiski üksnes ajutised abinõud, mida võib kasutada seni, kuni asjaomane liige pole rakendanud VLO soovitusi ja otsuseid.
• Kõikidel juhtudel kohustuvad liikmed mitte tegema otsust selle kohta, kas on esinenud WTO raamistikus sätestatud kohustuste rikkumine, ning mitte peatama kontsessioone. Liikmed peavad kohaldama käsitusleppes sätestatud vaidluste lahendamise eeskirju ja protseduure.
• Peale selle tunnistatakse vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitamise leppes WTO arengumaaliikmete ja vähim arenenud liikmesmaade eriseisundit. Arengumaadel on õigus taotleda kiirendatud korra kohaldamist, tähtaegade pikendamist või täiendavat õigusabi. WTO liikmed peaksid pöörama erilist tähelepanu arengumaaliikmete seisundile.

Kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanism

• Kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanism (KPLM) loodi GATTi alusel ajutise meetmena 1989. aastal pärast Uruguay vooru vahekokkuvõtete tegemist. Sellest mehhanismist on saanud WTO süsteemi lahutamatu osa, mis hõlmab kõiki WTO lepingutega reguleeritud valdkondi (kaupade, teenuste ja intellektuaalomandiga seotud küsimusi).
• Eelkõige on KPLMi eesmärk saavutada WTO liikmete kaubanduspoliitika ja -tavade suurem läbipaistvus ja mõistetavus, soodustada mitmepoolses kaubandussüsteemis kehtivate eeskirjade järgimist liikmete poolt ning aidata seeläbi kaasa süsteemi tõrgeteta toimimisele.
• Kaubanduspoliitika läbivaatamise mehhanismi raames kuuluvad läbivaatamisele kõik WTO liikmed. Maailmakaubanduses kõige suurema osakaaluga nelja liikme (praeguse seisuga Hiina, EL, Jaapan ja Ameerika Ühendriigid) tegevus vaadatakse läbi iga kahe aasta järel, järgmise 16 liikme tegevus iga nelja aasta järel ja teiste liikmete tegevus iga kuue aasta järel. Vähim arenenud liikmetele võidakse määrata pikem vaheaeg. Praktikas on läbivaatamise sageduse nõudeid veidi paindlikumaks muudetud (kuni kuuekuulise intervalliga). 1996. aastal lepiti kokku, et nelja suurima kaubandusjõu iga teine läbivaatus on vaheläbivaatus.
• Läbivaatamisega tegeleb KPLO, tuginedes asjaomase liikme esitatud üldpoliitika deklaratsioonile ja WTO sekretariaadi koostatud aruandele. Aruande koostamisel kasutab sekretariaat asjaomase liikmesriigi abi, kuid jätab endale täieliku vastutuse esitatud faktide ja väljendatud seisukohtade eest. Sekretariaadi aruanne ja liikme deklaratsioon avaldatakse pärast läbivaatuskoosolekut koos koosoleku protokolli ja kaubanduspoliitika läbivaatamise organi eesistuja poolt koosoleku lõpus esitatud kokkuvõtlike märkuste tekstiga.