ELi väärtuste edendamine ja kindlustamine

PÕHIPUNKTID

2019. aasta teatis

2019. aasta juulis väljaantud teatises sätestatakse Euroopa Komisjoni tegevuskava – kolme teema alla rühmitatud konkreetsed algatused.

• Õigusriigikultuuri edendamine koostöö tugevdamiseks Euroopa Nõukoguga, sealhulgas Veneetsia komisjoni ja riikide korruptsioonivastase ühendusega, ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon.
• Õigusriigiga seotud probleemide ennetamine õigusriigi põhimõtete järgimise läbivaatamise tsükli loomisega, sealhulgas kõiki liikmesriike hõlmav õigusriigi olukorda käsitlev aastaaruanne (vt allpool).
• Tõhus reageerimine õigusriigi põhimõtete rikkumistele, jätkates komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvaja jõustamisvolituste täielikku kasutamist, et tagada õigusriigi põhimõttega seotud ELi õigusnõuete täitmine. Komisjon kohaldab õigusriigiga seotud rikkumismenetluste puhul strateegilist lähenemisviisi, taotledes vajaduse korral kiirmenetlust ja ajutisi meetmeid, et edendada Euroopa Kohtu praktikas kujunenud norme.

Teatise aluseks on komisjoni 2014. aastal vastu võetud raamistik õigusriiki ähvardavate süsteemsete ohtude vastu võitlemiseks kõigis liikmesriikides. See raamistik täiendab rikkumismenetlusi, mida kohaldatakse siis, kui ELi õigust on rikutud, ja Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohast menetlust, mis võimaldab kõige karmima meetmena hääleõiguse peatamist juhul, kui liikmesriik eksib oluliselt ja jätkuvalt ELi väärtuste vastu. See raamistab komisjoni võimalusi alustada dialoogi asjaomase liikmesriigiga, et vältida õigusriiki ähvardavate süsteemsete ohtude laienemist. Olukorra hinnangu ettevalmistamisel saab komisjon toetuda teiste ELi institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide kogemustele.

Õigusriigi mehhanism

2019. aastal sätestatud tegevuskava järgides on komisjon õigusriigi põhimõtte järgimise läbivaatamise tsükli raames avaldanud õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande 2020., 2021. ja 2022. aastal. Selle tsükli eesmärk on edendada õigusriiki kõigis liikmesriikides ning ennetada probleemide teket ja süvenemist. Igas aruandes käsitletakse nelja põhielementi:

• kohtusüsteemid (nende sõltumatus, kvaliteet ja tõhusus);
• korruptsioonivastane raamistik (õigussüsteem ja institutsiooniline ülesehitus, ennetamine ja survemeetmed);
• meedia mitmekesisus ja meediavabadus (reguleerivad asutused, omandi läbipaistvus ja valitsuse sekkumine ning ajakirjanike kaitse);
• kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud muud institutsioonilised küsimused (õigusloomeprotsess, sõltumatud asutused, ligipääsetavus, kohtulik kontroll ja kodanikuühiskonna organisatsioonid).

Iga aruanne sisaldab igat liikmesriiki käsitlevaid peatükke, milles analüüsitakse uusi muutusi aruandlusperioodil ning järelmeetmeid eelmises aruandes tuvastatud probleemide ja muutuste kohta. Alates 2022. aasta aruandest on komisjon lisanud soovitusi liikmesriikidele.