Vastavushindamisasutuste akrediteerimine Euroopa Liidus

PÕHIPUNKTID

Riiklikud akrediteerimisasutused

• ELi liikmesriigid peavad
  • määrama ühe mittetulundusliku riikliku akrediteerimisasutuse;
  • tagama, et sellel asutusel on oma ülesannete täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja töötajaid;
  • jälgima asutuse tegevust, et tagada selle vastavus ettenähtud nõuetele;
  • edastama asjakohased andmed Euroopa Komisjonile, kes koostab avalikkusele kättesaadava loetelu eri riikide asutustest.
• Riiklikud akrediteerimisasutused peavad
  • tegema kindlaks, kas vastavushindamisasutused² on oma töös pädevad, ning jälgima nende tegevust;
  • piirama, peatama või kehtetuks tunnistama akrediteerimistunnistusi, kui tunnistuse saanud hindamisasutus ei tule oma ülesannete täitmisega enam toime;
  • olema objektiivsed ja erapooletud ning rakendama tõhusat juhtimist ja asjakohast sisekontrolli;
  • nõustuma vastastikuse hindamisega;
  • teavitama teisi riiklikke akrediteerimisasutusi oma vastavushindamistoimingutest;
  • tegema teabe oma töö kohta avalikkusele kättesaadavaks.
• Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsioon juhib vastastikuseid hindamisi, et tagada riiklike akrediteerimisasutuste pakutavate teenuste kvaliteet.
• CE-märgise võib tootele lisada ainult tootja või isik, kes on volitatud tegutsema tootja nimel, tingimusel, et see vastab kõigile vastavusnõuetele.
• Muutmismäärusega (EL) 2019/1020 eemaldatakse määrusest (EÜ) nr 765/2008 artiklid, mis käsitlesid varem turujärelevalve aspekte (vt kokkuvõte).