Euro kaitsmine võltsimise eest

PÕHIPUNKTID

Seoses euro kasutuselevõtmisega 1. jaanuaril 2002 täiendati selle otsusega mitmeid olemasolevaid eeskirju, mis käsitlevad euro kaitset võltsimise eest, nagu

• nõukogu raamotsus 2000/383/JSK, mis asendati direktiiviga 2014/62/EL, milles käsitletakse kriminaalõiguse kasutamist euro ja muude vääringute kaitsmiseks võltsimise eest;
• nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2001, milles sätestatakse muud meetmed, mis on vajalikud euro kaitsmiseks võltsimise eest.

Euro võltsimise uurimisel peavad ELi riigid tagama, et võltsimiskahtlusega euro pangatähtede vajaliku ekspertiisi teevad siseriiklikud analüüsikeskused, samas kui võltsimiskahtlusega müntide ekspertiisi peavad tegema siseriiklikud müntide analüüsikeskused. ELi riigid peavad edastama ekspertiisitulemused Europolile (Euroopa Politseiamet).

ELi riikide siseriiklikud keskasutused, kelle ülesanne on uurida euro võltsimist ja sellega seotud õigusrikkumisi, peavad saatma Europolile uurimise käigus kogutud teavet, sealhulgas ELi mittekuuluvatelt riikidelt saadud teavet. Edastada tuleb vähemalt järgmine teave:

• õigusrikkumistega seotud isikute andmed;
• õigusrikkumiste kirjeldus;
• õigusrikkumiste avastamise asjaolud;
• võetuse teostamise asjaolud;
• seosed muude juhtumitega.

Selleks et teha koostööd euro võltsimise ja sellega seotud õigusrikkumiste uurimisel, peavad ELi riikide pädevad asutused kasutama Eurojusti pakutavaid võimalusi.

Komisjoni otsusega 2005/37/EÜ loodi Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskus, mille ülesanne on kaitsta euromünte võltsimise eest. Selleks analüüsitakse ja klassifitseeritakse võltsitud euromünte ning abistatakse riiklikke ametiasutusi.