Tõendite kogumine tsiviil- ja kaubandusasjades (kuni aastani 2022)

KOKKUVÕTE:

määrus (EÜ) nr 1206/2001 ELi riikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määruse eesmärk on parandada ja lihtsustada ELi riikide vahelist õigusalast koostööd ning kiirendada tõendite kogumist kohtumenetlustes tsiviil- ja kaubandusasjades.

Määrus (EÜ) nr 1206/2001 tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrusega (EL) 2020/1783 (vt kokkuvõtet) alates 1. juulist 2022.

PÕHIPUNKTID

Kohaldamisala

Määrust kohaldatakse tsiviil- ja kaubandusasjades, kui ELi riigi kohus:

• palub teise ELi riigi pädeval kohtul tõendeid koguda;
• taotleb võimalust koguda tõendeid vahetult teises ELi riigis.

Taotlus esitatakse selliste tõendite saamiseks, mis on mõeldud kasutamiseks kas alustatud või kavandatavas kohtumenetluses.

Otseedastus kohtute vahel

ELi riik koostab nimekirja kohtutest, kes on pädevad koguma tõendeid ja toovad ära nende kohtute territoriaalse või erandliku jurisdiktsiooni (näiteks erikohus, millel on õigus konfiskeerida kuritegelikku vara). Taotlused edastab kohus, kus menetlus on alustatud või kus seda kavandatakse, („taotlev kohus“), tõendite kogumiseks otse mõne teise ELi riigi pädevale kohtule („taotluse saanud kohus“).

Iga ELi riik peab määrama keskasutuse, kelle ülesandeks on:

• anda kohtutele teavet;
• lahendada probleeme, mis võivad tekkida seoses taotlusega;
• edastada erandjuhtudel taotlus pädevale kohtule.

Taotluse vorm ja sisu

Taotlus tuleb esitada käesolevas määruses sätestatud vormis. See vorm peab sisaldama teatavaid üksikasju, nagu:

• menetluse poolte nimed ja aadressid;
• kohtuasja liik ja sisu;
• kavandatava tõenditekogumise kirjeldus.

Taotlused koostatakse taotluse saanud kohtu asukohariigi riigikeeles või muus keeles, mille aktsepteeritavusest on riik teatanud.

Taotluste rahuldamine

Taotlused rahuldatakse vastavalt taotluse saanud ELi riigi seadustele. Taotlus rahuldatakse hiljemalt 90 päeva jooksul alates selle vastuvõtmisest.

Taotluse rahuldamisest võib keelduda ainult juhul, kui:

• taotlus ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse (kui tegemist on näiteks kriminaal-, mitte tsiviil- või kaubandusasjade menetlusega);
• taotluse rahuldamine ei kuulu kohtu pädevusse;
• taotlus on puudulik;
• isik, kelle ülekuulamist on taotletud, apelleerib õigusele tunnistuse andmisest keelduda või tunnistuste andmise keelule;
• pool ei ole tasunud eksperdi nõustamisega seotud tagatist ega ettemakset.

Kui taotluse rahuldamisest keeldutakse, teatab taotluse saanud kohus sellest taotluse esitanud kohtule 60 päeva jooksul alates taotluse saamisest.

Kui taotluse esitanud kohtu riigi õigus seda lubab, on selle riigi kohtu esindajatel õigus viibida juures, kui taotluse saanud kohus tõendeid kogub. Pooled ja nende esindajad (kui neid on) võivad samuti juures viibida.

Määrus ei takista säilitamast või sõlmimast lepinguid kahe või enama ELi riigi vahel, et tõendite kogumist veelgi kiirendada või hõlbustada.

Aruanne

Euroopa Komisjon avaldas 2007. aastal aruande määruse rakendamise kohta. Selles jõuti järeldusele, et selle toimimise parandamiseks on vaja veel võtta teatavaid meetmeid. Need on:

• juriidiliste kutsealade esindajate määruse tundmise parandamine;
• taotluste täitmiseks määratud 90-päevase tähtaja täitmise tagamine;
• tehnoloogia, täpsemalt videokonverentsi laialdasem kasutamine.

Avalik arutelu

2017. aasta detsembris käivitas komisjon avaliku arutelu ELi tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostöö ajakohastamise üle. Konsultatsioon hõlmab nii määrust (EÜ) nr 1393/2007dokumentide kättetoimetamise kohta kui ka käesolevas kokkuvõttes käsitletud määrust.

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1206/2001 tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määrusega (EL) 2020/1783 alates 1. juulist 2022.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Määrust kohaldatakse 1. jaanuarist 2004, välja arvatud:

• artikkel 19 (mis käsitleb komisjoni poolt rakenduseeskirjade käsiraamatu loomist),
• artikkel 21 (ELi riikide vahel kehtivate lepingute või kokkulepete loetelu, mille nad peavad komisjonile esitama) ning
• artikkel 22 (teave, mida ELi riigid peavad esitama komisjonile oma siseriiklike kohtute ja pädevate asutuste tegevuseeskirjade kohta),

mida kohaldatakse 1. juulist 2001.

Taani ei osale käesoleva määruse kohaldamisel.

TAUST

Lisateave:

• Tõendite kogumine teises ELi riigis (Euroopa Komisjon)
• Tõendite kogumise vormid tsiviil- ja kaubandusasjades (Euroopa e-õiguskeskkonna portaal)

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1–24)

Määruse (EÜ) nr 1206/2001 hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine“), millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000 (ELT L 324, 10.12.2007, lk 79–120)

Vt konsolideeritud versiooni.

Viimati muudetud: 11.12.2020