Ametnikega seotud korruptsiooni vastane konventsioon

KOKKUVÕTE:

ELi ametnike või ELi liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon

nõukogu akt, millega koostatakse ELi ametnike või ELi liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon

MIS ON KONVENTSIOONI JA AKTI EESMÄRK?

Konventsiooniga
- tagatakse, et iga liikmesriik võtaks vajalikud meetmed avaliku teenistujaga* seotud korruptsiooni kriminaliseerimiseks;
- võideldakse korruptsiooni vastu, milles osalevad Euroopa Liidu ametnikud* või riigiametnikud* ja tugevdatakse selles võitluses ELi riikide vahelist õigusalast koostööd.
Akt tähistab nõukogu nõusolekut konventsiooni koostamiseks.

PÕHIPUNKTID

Konventsiooni kohaselt peab iga liikmesriik võtma vajalikud meetmed, et kriminaliseerida avaliku teenistuja nii aktiivne* kui ka passiivne korruptsioon*. Konventsioon hõlmab mõlemat korruptsioonivormi, nii osalemist kui ka sellele kihutamist.
Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Iga liikmesriik võimaldab, et äriühingu juhte või äriühingus otsustus- või kontrollimisõigusega isikuid saaks võtta kriminaalvastutusele juhul, kui mõni nende alluvusse kuuluv äriühingu nimel tegutsev isik on tegelenud aktiivse korruptsiooniga.
Iga liikmesriik kehtestab oma jurisdiktsiooni süütegude üle, mille ta on määratlenud kooskõlas kõnealusest konventsioonist tulenevate kohustustega, kui:
- süütegu on tervikuna või osaliselt toime pandud selle riigi territooriumil;
- süüteo toimepannud isik on selle riigi kodanik või ametnik;
- süütegu on toime pandud ELi või riigiametniku või ELi institutsiooni liikme suhtes, kes on selle riigi kodanik;
- süüteo toimepannud isik on ELi ametnik, kes töötab ELi institutsioonis, asutuses või ametis, mille peakontor asub kõneluses liikmesriigis.
Kui konventsioonist tulenevate kohustustega süüteoks tunnistatud teoga seotud menetlus puudutab vähemalt kaht liikmesriiki, teevad need riigid eeluurimisel, süüdistuse esitamisel ja mõistetud karistuse täitmisel koostööd.
Liikmesriigid kohaldavad põhimõtet, et sama süüteo eest ei saa kaks korda kohtumenetlust läbi viia (seda nimetatakse ka ne bis in idem põhimõtteks), kuid sellest põhimõttest on lubatud teha erandeid.
Liikmesriigid võivad vastu võtta siseriiklikke sätteid, mis on ulatuslikumad kui konventsioonist tulenevad kohustused.
Need liikmesriikidevahelised vaidlused konventsiooni tõlgendamise või kohaldamise üle, mida ei ole võimalik kahepoolselt lahendada, peab läbi vaatama nõukogu Euroopa Liidu lepingu VI jaotises sätestatud korras. Kui nõukogu ei leia kuue kuu jooksul lahendust, võib üks vaidluspool anda asja Euroopa Liidu Kohtusse. Kõnealune kohus on pädev menetlema vaidlusi liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahel.

JÕUSTUMISE KUUPÄEV

Konventsioon jõustus 28. septembril 2005 ja sellega on ühinenud kõik liikmesriigid.

TAUST

Aktiivse ja passiivse korruptsiooni kriminaliseerimist on viimase kahe aastakümne jooksul reguleeritud paljude rahvusvaheliste ja Euroopa õigusaktidega.

Rahvusvahelised õigusaktid

Aktiivse ja passiivse korruptsiooni kriminaliseerimist reguleerib ÜRO korruptsioonivastane konventsioon (UNCAC), mis on universaalse ulatusega rahvusvaheline leping. See jõustus 14. detsembril 2005. 2014. aasta detsembriks olid kõik liikmesriigid UNCACi ratifitseerinud ja EL sai konventsiooniosaliseks 2008. aastal (otsus 2008/801/EÜ).
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooniga (jõustus 1999. aastal) kehtestatakse õiguslikult siduvad standardid välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise kriminaliseerimiseks rahvusvahelistes äritehingutes ja nähakse ette arvukaid tõhusaid seotud meetmeid. Selles keskendutakse rahvusvahelise korruptsiooni pakkumise poolele.

Euroopa õigusaktid

Euroopa Nõukogu korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsioon (jõustus 2002. aastal) on kaugeleulatuv vahend, mille eesmärk on korruptiivse tegevuse kooskõlastatud kriminaliseerimine. Selles nähakse samuti ette täiendavad kriminaalõiguse meetmed ja parem rahvusvaheline koostöö korruptsiooniga seotud süütegude eest süüdistuse esitamisel.

Märkus: kuigi enamik liikmesriikidest on nende konventsioonide osalised (rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikutele altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsioon ja korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise konventsioon), ei ole EL ise nendes osaline.

Lisateave:

Korruptsioon (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIMÕISTED

Avalik teenistuja – iga Euroopa Liidu ametnik või riigiametnik, sealhulgas mõne muu liikmesriigi ametnik.

Euroopa Liidu ametnik – ametnik või muu lepinguline töötaja ELi ametnike personalieeskirja tähenduses, samuti liikmesriikide või avaliku või eraasutuse poolt ELi lähetatud isik, kes täidab ELi ametnike või muude teenistujate ülesannetega võrdväärseid ametiülesandeid.

Riigiametnik – ametnik või avalik teenistuja, nagu see on määratletud selle liikmesriigi siseriiklikus õiguses, kus kõnealune isik selle liikmesriigi kriminaalõiguse kohaldamise mõistes seda ametiülesannet täidab.

Aktiivne korruptsioon – tahtlik tegu, millega lubatakse või antakse otseselt või vahendaja kaudu ametnikule endale või kolmandale isikule mis tahes liiki soodustus selle eest, et ta oma teenistuskohustusi rikkudes sooritaks või jätaks sooritamata oma ametiülesandeks oleva või ametiülesande täitmisega seotud toimingu.

Passiivne korruptsioon – tahtlik tegu, millega ametnik otseselt või vahendaja kaudu taotleb või saab mis tahes liiki soodustusi endale või kolmandale isikule või võtab vastu lubaduse sellise soodustuse saamise kohta selle eest, et ta oma teenistuskohustusi rikkudes sooritaks või jätaks sooritamata oma ametiülesandeks oleva või ametiülesande täitmisega seotud toimingu.

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhinev Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon (EÜT C 195, 25.6.1997, lk 2–11)

Nõukogu 26. mai 1997. aasta akt, millega koostatakse Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhinev Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitlev konventsioon (EÜT C 195, 25.6.1997, lk 1)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1–71)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29–41)

Nõukogu 15. jaanuari 2016. aasta otsus (EL) 2016/63 Horvaatia ühinemise kohta Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhineva Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitleva konventsiooniga (ELT L 14, 21.1.2016, lk 23–24)

Nõukogu 25. septembri 2008. aasta otsus 2008/801/EÜ ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni Euroopa Ühenduse nimel sõlmimise kohta (ELT L 287, 29.10.2008, lk 1–110)

Nõukogu 8. novembri 2007. aasta otsus 2007/751/EÜ Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise kohta Euroopa Liidu lepingu artikli K.3 lõike 2 punktil c põhineva Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitleva konventsiooniga (ELT L 304, 22.11.2007, lk 34–35)

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta otsus 2003/642/JSK Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitleva konventsiooni kohaldamise kohta Gibraltari suhtes (ELT L 226, 10.9.2003, lk 27)

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsus 2003/568/JSK korruptsioonivastase võitluse kohta erasektoris (ELT L 192, 31.7.2003, lk 54–56)

Euroopa ühenduste ametnike või Euroopa Liidu liikmesriikide ametnikega seotud korruptsiooni vastast võitlust käsitleva konventsiooni seletuskiri (nõukogu 3. detsembril 1998 heaks kiidetud tekst) (EÜT C 391, 15.12.1998,lk. 1–12)

Nõukogu 27. septembri 1996. aasta akt, millega koostatakse Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni protokoll (EÜT C 313, 23.10.1996, lk 1–10)

Nõukogu 26. juuli 1995. aasta akt, millega koostatakse Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsioon (EÜT C 316, 27.11.1995, lk 48–57)

Viimati muudetud: 08.03.2019