Põhimõte „saastaja maksab“ ja keskkonnavastutus

PÕHIPUNKTID

Direktiivis määratletakse keskkonnakahjustust järgmiselt:

• kahju, millel on märkimisväärne mõju veevarude keskkonnaseisundile (ökoloogilisele, keemilisele või kvantitatiivsele seisundile) vastavalt ELi veedirektiivi 2000/60/EÜ ja merekeskkonna strateegia direktiivi 2008/56/EÜ määratlusele;
• pinnasele tekitatud kahju, millega kaasneb märkimisväärne oht inimeste tervisele;
• kaitsealustele liikidele ja looduslikele elupaikadele tekitatud kahju, millel on ebasoodne mõju nende kaitsele loodusliku linnustiku kaitse direktiivi 2009/147/EÜ ja looduslike elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ määratluse kohaselt.

Määratlus hõlmab saasteainete paiskamist õhku (kuna see mõjutab pinnase ja vee olukorda), sisemaa pinnavette ja põhjavette ning geneetiliselt muundatud organismide teadlikku keskkonda viimist direktiivi 2001/18/EÜ määratluse kohaselt.

Kohaldamisala

Vastutus rakendub kahel juhul.

1. Keskkonnakahjustused, mis on põhjustatud direktiivi III lisas loetletud tegevustest, nagu
   • energeetikatööstus;
   • metallide tootmine ja töötlemine;
   • mäetööstus;
   • keemiatööstus;
   • jäätmekäitlus;
   • suuremahuline paberimassi, paberi ja papi tootmine, tekstiili värvimine ja parkimine;
   • suuremahuline liha, piimatoodete ja toiduainete tootmine.
2. Ametialaste tegevuste tagajärjel kaitsealustele liikidele ja looduslikele elupaikadele põhjustatud muud kui III lisas loetletud keskkonnakahjustused (või kõnealuste kahjustuste otsene oht), kui ettevõte on toiminud süüliselt või hooletult.

Erandid

Eranditeks on relvastatud konfliktid, loodusõnnetused, vastutus rahvusvaheliste konventsioonidega hõlmatud keskkonnakahjustuse liikide eest (nt merereostus) ja tuumaohud, mis on hõlmatud Euratomi asutamislepinguga.

Ennetus- ja parandusmeetmed

• Kui on olemas keskkonnakahjustuse otsene oht, peab ettevõte viivitamata rakendama ennetusmeetmeid.
• Kui kahjustus on juba tekkinud, peab ettevõte viivitamata teavitama ametiasutusi ning võtma meetmeid olukorraga toimetulekuks, et oleks võimalik vältida täiendavaid keskkonnakahjustusi ja ohtu inimeste tervisele, ning rakendama asjakohaseid parandusmeetmeid.

Ettevõte peab maksma ennetus- ja parandusmeetmete eest, välja arvatud teatavatel juhtudel, näiteks kui kahju on põhjustanud kolmas osapool ja see tekkis vaatamata sellele, et rakendati asjakohaseid ohutusmeetmeid, või kui kahju on tingitud ametliku juhise täitmisest.

Rakendamine

• 2016. aasta rakendusaruandes vaadeldi direktiivi rakendamisel aastatel 2007–2013 saadud kogemusi, sealhulgas REFITi (Euroopa Komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm) raames toimunud hindamist.
• Aruandes kinnitatakse, et ehkki direktiiv ei ole oma täielikku potentsiaali veel saavutanud, on see andnud tulemusi keskkonnakahju parandamisel ja ennetuse stimuleerimisel.

Muutmismäärus (EL) 2019/1010

Direktiivi muudeti 2019. aastal määrusega (EL) 2019/1010, mis käsitleb keskkonnaga seotud õigusaktide alaste aruandluskohustuste ühtlustamist ja leevendamist. Alates 26. juunist 2019 kehtivad uued eeskirjad on järgmised.

• ELi riigid esitavad komisjonile aruandeid käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemuste kohta Esitatav teave hõlmab käesoleva direktiivi VI lisas esitatud teavet ning see kogutakse kokku 30. aprilliks 2022 ja seejärel iga viie aasta tagant.
• Komisjon viib ELi riikide antud teabe põhjal läbi käesoleva direktiivi hindamise ning avaldab selle tulemused enne 30. aprilli 2023 ja seejärel iga viie aasta tagant.
• Komisjon koostab 31. detsembriks 2020 suunised, mis tagavad käesolevas direktiivis määratletud mõiste „keskkonnakahjustus“ ühtse tõlgendamise.