Kavade ja programmide teatava keskkonnamõju hindamine (KSH)

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2001/42/EÜ – keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiv (KSH)

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Direktiivi eesmärk on tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning keskkonnakaalutlustega arvestamine kavade ja programmide koostamise, vastuvõtmise ja rakendamise ajal.
• See edendab säästvat arengut, tagades keskkonnahindamise teatavatele kavadele ja programmidele, millel on tõenäoliselt keskkonnale oluline mõju.

PÕHIPUNKTID

• Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) direktiiviga hõlmatud avalikele kavadele ja programmidele tuleb nende koostamise ajal ja enne vastuvõtmist teha keskkonnamõju hindamine.
• Seda direktiivi kohaldatakse alljärgnevate avalike kavade ja programmide (ja nende muudatuste) suhtes, mille on koostanud ja/või vastu võtnud pädev asutus ja mille suhtes kohaldatakse siseriiklikke õigusnorme:
  • kavad ja programmid, mis koostatakse kindlatele sektoritele (põllumajandus, metsandus, kalandus, energia, tööstus, transport, jäätmehooldus, veemajandus, telekommunikatsioon, turism, asulaplaneerimine ja maakasutus) ja millega luuakse raamistik nõusoleku saamiseks keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi kohaldamisalasse jäävatele projektidele;
  • kavad ja programmid, mida tuleb hinnata „elupaikade“ direktiivi artiklite 6 ja 7 alusel;
  • kavad ja programmid, millega luuakse raamistik tulevase nõusoleku saamiseks projektidele, mis ei kuulu KMH-direktiivi alla (ei ole piiratud eespool loetletud sektoritega) ja millel võib ELi riikide arvates olla oluline keskkonnamõju. ELi riigid võivad selle kindlaks teha üksikjuhtumite uurimise või kava- ja programmiliikide kindlaksmääramise või mõlema lähenemisviisi ühitamise teel.
• Direktiivis sätestatakse menetlus ja sammud, mille järgi tuleb direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid kavasid ja programme hinnata. Need sammud on:
  • kohaldamisala määramine;
  • keskkonnaaruande koostamine;
  • avalik arutelu ja kaasamine;
  • otsuste tegemine; ja
  • järelevalve.
• Samuti kehtestatakse direktiiviga läbivaatamisprotseduur:
  • kavadele ja programmidele, mis erinevad artikli 3 lõikes 2 loetletutest, kuid millega luuakse raamistik tulevase nõusoleku saamiseks projektidele ning
  • kavadele ja programmidele, mis määravad väikeste piirkondade kasutamise kohalikul tasandil ja väiksematele muudatustele kavades ja programmides, kuid ainult siis, kui neil võib olla oluline keskkonnamõju.
• ELi riikide vabadus otsustada teatavate kavade ja programmide läbiviimise üle on piiratud II lisas olevate olulisuskriteeriumiga. See on piiratud ka direktiivi üleüldise eesmärgiga, milleks on kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamine.
• Direktiiv ei hõlma kavu ja programme, mille ainus eesmärk on seotud riigi julgeoleku või tsiviilkaitsega ega finants- või eelarvekavasid ja -programme.
• Otsuste tegemise varases etapis tuleb järgida kindlaid eeskirju, mis kehtivad kavade ja programmide väljatöötamise kohta, näiteks:
  • aruande koostamine tõenäolise olulise keskkonnamõju kohta;
  • avalikkuse ja keskkonnaasutuste teavitamine ja nendega konsulteerimine;
  • piiriüleste konsultatsioonide läbiviimine ELi riikidega, keda kava või programm võib mõjutada;
  • meetmete tuvastamine olulise keskkonnamõju käsitlemiseks ja jälgimiseks.
• Keskkonnamõju hindamise aruanne peab muu teabe seas sisaldama järgnevat:
  • kava või programmi sisu ja peamine eesmärk, samuti seosed teiste asjaomaste kavade ja programmidega;
  • praegune keskkonnaolukord ja selle tõenäoline areng, kui kava või programmi ei viida ellu;
  • kava või programmi seisukohalt asjakohased olemasolevad keskkonnaprobleemid, eelkõige seoses Natura 2000 võrgustikus olevate piirkondadega;
  • meetmed, millega kavandatakse ennetada, vähendada ja korvata olulist negatiivset keskkonnamõju;
  • hindamise läbiviimise kirjeldus;
  • kavandatud järelevalvemeetmed;
  • eespool esitatud teabe mittetehniline kokkuvõte.
• Kava või programmi eelnõu ja keskkonnaaruanne tehakse kättesaadavaks keskkonnaküsimustega tegelevatele asutustele ja avalikkusele. Asutustel ja avalikkusel peab olema võimalus kava või programmi eelnõu kohta seisukoha väljendamiseks nii varases etapis kui ka mõistliku aja jooksul enne kava või programmi vastuvõtmist või menetlusse andmist.
• Kava või programmi koostamise eest vastutav ELi riik peab saatma kava või programmi koopia koos keskkonnaaruande koopiaga teistele ELi riikidele:
  • kui ELi riik leiab, et kava või programm avaldab keskkonnamõju teistele ELi riikidele;
  • nende teiste ELi riikide nõudmisel.
• Pädev asutus peab kava või programmi koostamisel ja enne selle vastuvõtmist arvesse võtma keskkonnaaruannet, asjaomaste asutuste ja avalikkuse väljendatud arvamusi ning piiriüleste konsultatsioonide tulemusi.
• Kava või programmi vastuvõtmisel peab vastutav ELi riik teavitama kõiki asjaomaseid osapooli, kellega on konsulteeritud, ning tegema neile kättesaadavaks järgmise:
  • vastuvõetud kava või programm;
  • kokkuvõttev avaldus selle kohta, kuidas on keskkonnakaalutlused integreeritud, ja keskkonnamõju hindamise aruanne;
  • arvamused ja konsultatsioonide tulemused;
  • põhjused kava või programmi vastuvõtmiseks sellisel kujul;
  • tarvitusele võetud järelevalvemeetmed.
• KSH-direktiivi järgi läbi viidud keskkonnahinnang ei tühista kohustust viia läbi KMH-direktiivis nõutud hindamist või täita muid ELi õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
• ELi riigid võivad esitada kooskõlastatud või ühise menetluse, et vältida mitmekordset keskkonnahindamist kavade ja programmide korral, millele on ette nähtud hindamine üheaegselt selle direktiivi ja teiste ELi õigusaktide järgi.
• 21. juuliks 2006. aastaks ja seejärel iga seitsme aasta järel esitab Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande direktiivi rakendamise kohta.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates 21. juulist 2001. See pidi ELi riikide õiguses jõustuma 21. juuliks 2004.

TAUST

Lisateave:

• Keskkonnamõju strateegiline hindamine – KSH (Euroopa Komisjon).

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiv 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 197, 21.7.2001, lk 30–37)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7–50)

Direktiivi 92/43/EMÜ hilisemad muudatused on algteksti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1–21)

Vt konsolideeritud versioon.

Komisjoni aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi 2001/42/EÜ kohaldamise ja tõhususe kohta (KOM(2009) 469 (lõplik), 14.9.2009)

Komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile vastavalt direktiivi 2001/42/EÜ (teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta) artikli 12 lõikele 3 (COM(2017) 234 final, 15.5.2017)

Viimati muudetud: 11.10.2018