Võitlus vee reostumise vastu põllumajandusest lähtuvate nitraatidega

PÕHIPUNKTID

ELi liikmesriigid peavad tegema järgmist.

• Nad peavad määrama tundlikeks aladeks kõik sellised maa-alad, kust saavad oma vee veekogud, mida mõjutab või võib mõjutada kõrge nitraaditase ja eutrofeerumine¹. Selliste alade nimistu vaadatakse läbi ja vajaduse korral muudetakse vähemalt kord nelja aasta jooksul, et võtta arvesse toimunud muutusi.
• Nende alade suhtes tuleb käivitada kohustuslikud tegevusprogrammid, võttes arvesse olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi andmeid ning üldiseid keskkonnatingimusi.
• Nad jälgivad tegevusprogrammide tõhusust.
• Nad jälgivad vee (pinna- ja põhjavee) nitraadisisaldust valitud proovivõtukohtades vähemalt kord kuus ja üleujutuste ajal sagedamini.
• Nad rakendavad põhjalikku seireprogrammi ja iga nelja aasta järel esitada põhjalik aruanne direktiivi rakendamise kohta. Aruanne sisaldab teavet lämmastikuühendite suhtes tundlike alade ja veeseire kohta ning ülevaadet heade põllumajandustavade ja tegevusprogrammide asjaomastest näidetest.
• Nad koostavad hea põllumajandustava eeskirja, mida põllumajandustootjad järgivad vabatahtlikkuse alusel. Eeskiri peab sisaldama mitmesuguseid heade tavade sätteid, näiteks ajavahemikke, mil väetiste kasutamine ei ole asjakohane.
• Vajaduse korral nad pakuvad põllumajandustootjatele koolitust ja teavet.

Euroopa Komisjon koostab riikide aruannete põhjal kokkuvõtvad aruanded iga nelja aasta järel. Viimane aruanne koostati 2021. aastal.

Erandid

Direktiiviga seatakse igal aastal maale laotatava loomasõnniku lämmastiku sisalduse piirnormiks 170 kg/ha. Kui liikmesriigid seda nõuavad ja kui nad suudavad teaduslikult põhjendada, et see ei too kaasa suuremat saastamist, võib komisjon võtta vastu rakendusakte (otsuseid, mida nimetatakse eranditeks), mis lubavad kõrgemaid lämmastiku sisalduse piirnorme loomasõnnikule, mida tuleb maale laotada kindlates piirkondades ja kindlatel tingimustel. Need erandid ei vabasta kõnealuseid liikmesriike direktiivi veekvaliteedi eesmärkidest ega ühestki muust selle meetmest.

Praegu kehtivad järgmised erandiotsused:

• rakendusotsus (EL) 2022/696, millega tehakse erand Iirimaa taotluse alusel – kehtib kolm aastat kuni 31. detsembrini 2025;
• rakendusotsus (EL) 2020/1074, millega tehakse erand Taani taotluse alusel – kehtib neli aastat kuni 31. juulini 2024;
• rakendusotsus (EL) 2019/1325, millega tehakse Põhja-Iirimaad käsitlev erand Ühendkuningriigi taotluse alusel – kehtib neli aastat kuni 31. detsembrini 2022;
• rakendusotsus (EL) 2019/1205, millega lubatakse Belgia taotletud Flandria piirkonda käsitlev erand – kehtib neli aastat kuni 31. detsembrini 2022.