Direktiiviga 2003/87/EÜ kehtestatakse Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteem (ETS). Sellega luuakse Euroopa Liidu (EL) heitkogustega kauplemise süsteem (HKS) See on ELi kliimamuutusega võitlemise poliitika nurgakivi, vähendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid kulutõhusalt ja majanduslikult efektiivselt. See rajaneb piiramise ja kauplemise põhimõttel1.
Algset õigusakti on mitu korda muudetud, sest süsteem on arenenud. Viimased muudatused võeti vastu direktiivides (EL) 2023/958 ja (EL) 2023/959 ELi algatuse „Eesmärk 55“ osana, mille eesmärk on tagada, et ELi poliitika oleks kooskõlas Euroopa kliimaõiguse kliimaeesmärkide ja kohustustega vastavalt Euroopa rohelisele kokkuleppele ja Pariisi kokkuleppele.
PÕHIPUNKTID
Heitkogustega kauplemise süsteemi praegune (neljas) järk kestab 2021. aastast kuni 2030. aastani. Selleks ajaks on EL kehtestanud uue suurema eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 62 % võrreldes 2005. aasta tasemega.
Süsteemi kohaldamisalasse kuuluvad:
elektrijaamad;
mitmesugused energiamahukad tööstussektorid;
ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) sisesed lennud ning väljuvad lennud Šveitsi ja Ühendkuningriiki;
meretransport (tagastamiskohustused võetakse kasutusele järk-järgult ajavahemikus 2024–2026);
järgmiste ainete heide:
süsinikdioksiid (CO2),
dilämmastikoksiid,
perfluorosüsivesinik,
metaan.
Uus eraldi heitkogustega kauplemise süsteem loodi hoonete, maanteevedude ja kütuste kaasamiseks täiendavates sektorites, mis vastavad lõppeva HKSiga hõlmamata tööstustegevusele.
Saastekvoodid
Alates 1. jaanuarist 2005 pidid kõigi käesoleva õigusaktiga hõlmatud tegevuste käitajad tagastama igal aastal piisaval arvul saastekvoote, et katta oma eelmise aasta kasvuhoonegaaside heitkogused (üks heitkogus süsinikdioksiidi (CO2) tonni kohta) või muude tugevate kasvuhoonegaaside ekvivalentkogus).
ELis igal aastal välja antavate saastekvootide koguarv on järk-järgult vähenenud: 1,74 % võrra aastatel 2013–2020 ja 2,2 % võrra aastatel 2021–2023. Aastatel 2024–2027 vähendatakse seda veel 4,3 % võrra aastas ja alates 2028. aastast 4,4 % võrra aastas.
Tasuta saastekvootide süsteem on läbi vaadatud, et võidelda süsinikuheite ülekandumise2 probleemi vastu, keskendudes sektoritele, milles esineb tootmise väljaspoole ELi ümberpaigutamise oht. Seoses sellega
kõrvaldatakse järk-järgult tasuta saastekvoodid, lähtudes suuremast vähendamismäärast;
on kasutusele võetud ELi imporditud energiamahukate toodete suhtes kohaldatav piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (nn SPIM) ning HKSi raames tasuta eraldamine kaotatakse järk-järgult kuni 2034. aastani nende sektorite puhul, mis kuuluvad piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi alla).
Lennundussektor
Kuni 2026. aasta lõpuni kehtib ELi süsinikdioksiidi hinna määramine ELi/EMP-sisestele lendudele ning Šveitsi ja Ühendkuningriiki suunduvatele lendudele, säilitades praeguse piiratud geograafilise ulatuse eeskirjade rahvusvaheliseks kohaldamiseks. Hiljemalt 1. juuliks 2026 peab Euroopa Komisjon esitama aruande, milles hinnatakse Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni loodud rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteem (CORSIA) keskkonnaalast terviklikkust. Aruandele tuleb lisada seadusandlik ettepanek, millega säilitatakse või laiendatakse HKSi kohaldamisala väljaminevatele lendudele, võttes arvesse CORSIA keskkonnaalast terviklikkust ja ambitsioonikust seoses Pariisi kokkuleppega kehtestatud eesmärkidega. CORSIA kehtib Euroopa-väliste lendude suhtes CORSIAs osalevatesse riikidesse ja riikidest.
Ajakohastatud eeskirjadega kiirendatakse põhimõtte „saastaja maksab“3 rakendamist, kaotades järk-järgult lennundussektori tasuta saastekvoote, kuni 2026. aastal toimub täielik enampakkumine.
Alates 1. jaanuarist 2024 kuni 31. detsembrini 2030 reserveeritakse õhusõiduki käitajatele 20 miljonit saastekvooti, et stimuleerida neid fossiilkütuste kasutamisest loobuma.
Selle stiimuli rakendamiseks sätestatakse delegeeritud määruses (EL) 2025/723 üksikasjalikud eeskirjad abikõlblike säästvate lennukikütuste ja fossiilse keroseeni hinnaerinevuste iga-aastaseks arvutamiseks ning nende kütuste kasutamisel lennuettevõtjatele lubatud heitkoguse ühikute eraldamiseks:
Mehhanism, mille väärtus on 1,6 miljardit eurot, aitab katta kuluerinevust fossiilkütuste ja toetuskõlblike säästvate kütuste vahel;
Lennuettevõtjad peavad kütuse kasutamise kohta aru andma hiljemalt 31. märtsiks, pärast mida komisjon avaldab kütuse hinnaerinevused hiljemalt 31. maiks ja eraldab lubatud heitkoguse ühikuid hiljemalt 31. augustiks igal aastal.
Eraldi heitkogustega kauplemise süsteem hoonetele, maanteetranspordile ja täiendavatele sektoritele
Selleks et soodustada heitkoguste vähendamist maanteetranspordi ja ehituste sektoris, mis ei kuulunud olemasoleva heitkogustega kauplemise süsteemi reguleerimisalasse, leppisid kaasotsustajad kokku, et alates 2027. aastast kehtestatakse eraldi, kuid paralleelne heitkogustega kauplemise süsteem (ETS2) asjaomastes sektorites põletatavatest kütustest pärit heitkoguste jaoks. Erinevalt kehtivast heitkogustega kauplemise süsteemist (ETS) asetab ETS2 reguleerimise ülesvoolu, st isikutele, kes on kohustatud maksma energia aktsiisimaksu (nt maksulaod ja kütusetarnijad), mitte kütuse lõpptarbijatele. ETS2 reguleerimisalasse kuuluvad reguleeritud üksused peavad loovutama kvoodid oma kontrollitud heitkoguste eest, mis vastavad nende tarbimiseks vabastatud kütuse kogustele. Kuigi ETS2 raames heitkoguste üleminek algab alles 2028. aastal 2027. aasta heitkoguste osas, algas heitkoguste seire ja aruandlus 1. jaanuaril 2025. HKS2 saastekvoodid ei tohi olla asendatavad olemasolevas HKSis kaubeldavate saastekvootidega ja need lastakse turule üksnes oksjonil (tasuta eraldamine on keelatud). HKS2 raames välja antud saastekvootide üldkogust vähendatakse igal aastal: 5,10 % võrra süsteemi alguses ja 5,38 % võrra alates aastast 2028.
Moderniseerimisfond toetab moderniseerimisinvesteeringuid energiasektoris ja laiemates energiasüsteemides ELi liikmesriikides, mille sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta turuhindades oli 2013. aastal alla 60 % ELi keskmisest. Lisatud on kolm madalama sissetulekuga liikmesriiki, mille sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta turuhindades oli 2016. aastast 2018. aastani alla 75 % ELi keskmisest.
Innovatsioonifond toetab uuenduslike tehnoloogiate tutvustamist ja murrangulisi uuendusi ELi HKSi kuuluvates sektorites, sealhulgas uuenduslikud taastuvad energiaallikad, süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine ning energia salvestamine, pöörates suuremat tähelepanu uute tehnoloogiate laiendamisele.
Määrusega (EL) 2023/955 (vt kokkuvõte) loodud Sotsiaalse kliima fond toetab süsinikuhinna kehtestamist ehitus- ja maanteetranspordisektoris ning annab liikmesriikidele eriotstarbelist rahastamist, et toetada kõige enam mõjutatud haavatavaid rühmi, eelkõige energia- või transpordivaesuses elavaid leibkondi ja mikroettevõtteid.
Liikmesriikide ülesanded
Liikmesriigid vastutavad järgmiste ülesannete eest:
annavad välja kvoote;
tagavad, et käitajad, õhusõidukite käitajad, laevandusettevõtjad ja reguleeritud üksused kontrollivad ja esitavad igal aastal oma heitkoguste kohta aruande ning tagastavad saastekvoodid, mille arv vastab nende eelmise kalendriaasta koguheitele;
müüvad oksjonil kõik saastekvoodid, mida ei ole tasuta eraldatud ega paigutatud turustabiilsusreservi;
otsustavad, kuidas kasutada oksjonimüükidest saadud tulu kliima-, energia- ja sotsiaalsetel eesmärkidel;
esitavad komisjonile igal aastal aruande õigusakti kohaldamise kohta;
tagavad, et saastekvoote võib üle anda ELi käitajate vahel ja kolmandatele riikidele, kus neid kvoote tunnustatakse;
määravad seaduse rikkumise korral tõhusad karistused.
Lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise eeskirjad
Delegeeritud õigusaktiga, määrusega (EL) 2023/2830, täiendatakse direktiivi 2003/87/EÜ, milles sätestatakse eeskirjad lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise ajastamise, haldamise ja muude aspektide kohta. Sellega tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse määruses (EL) nr 1031/2010 sätestatud eeskirjad, võttes arvesse direktiivis 2003/87/EÜ kehtestatud uusi eeskirju ja elemente, nagu olemasoleva HKSi kohaldamisala laiendamine meretranspordile ning uus eraldi HKSi hoonete, autovedude ja tööstustegevuse kaasamiseks, mis ei ole hõlmatud olemasoleva heitkogustega kauplemise süsteemiga.
Delegeeritud määruses (EL) 2023/2830 käsitletakse järgmisi aspekte:
oksjonite korraldus (oksjonil müüdavad tooted, oksjoni formaat, pakkumiste esitamine ja tagasivõtmine, oksjoni lõpphind ja võrdse pakkumise korral otsuse tegemine);
oksjonikalendrid (ajastus, sagedus ja kvootide mahu jaotamine, oksjonite toimumist takistavad asjaolud, oksjonil müüdavate kvootide aastane maht);
juurdepääs enampakkumistele;
enampakkumis(t)e korraldaja määramine ja tema ülesanded;
innovatsioonifondi, moderniseerimisfondi, taaste- ja vastupidavusrahastu ning kliimameetmete sotsiaalfondi jaoks enampakkumisel müüdavad lubatud heitkoguse ühikud;
lubatud heitkoguse ühikute kehtetuks tunnistamise menetlus;
ühise enampakkumisplatvormi määramine ning teenused, mida platvorm osutab liikmesriikidele ja komisjonile;
ühismeetmeväliste enampakkumisplatvormide määramine ja ülesanded (kui liikmesriik ei osale ühise enampakkumisplatvormi määramisel);
tehingutest teatamine;
maksed ja enampakkumistulu ülekandmine;
enampakkumisel müüdavate lubatud heitkoguse ühikute üleandmine;
tagatise haldamine;
tasud ja kulud;
enampakkumise järelevalve, parandusmeetmed ja karistused;
läbipaistvus ja konfidentsiaalsus.
Komisjoni roll
Komisjon
esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule aruande ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ning sellega kaasneva kliima- ja energiapoliitika rakendamise kohta;
kasutab oma õigust määrata kindlaks tehnilised eeskirjad, mis on vajalikud põhiliste õigusaktide rakendamiseks;
peab sõltumatut tehingute registrit kvootide omandiõiguse, väljaandmise, üleandmise ja kehtetuks tunnistamise kohta.
Direktiivi 2003/87/EÜ siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli 31. detsember 2003. a..
Liikmesriikidel tuleb 31. detsembriks 2023 üle võtta direktiivi (EL) 2023/958 ja direktiivi (EL) 2023/959 (paiksete käitiste, lennundus- ja merendustranspordi kohta) 2023. aasta muudatused.
Siiski peavad liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2026 kohaldama mitmeid sätteid, mis käsitlevad tasuta eraldamist.
Hooneid, maanteevedusid ja muid sektoreid käsitleva uue HKSi eeskirjade ülevõtmise tähtaeg on 30. juuni 2024.
Piiramise ja kauplemise põhimõte. ELi HKS rajaneb sellel põhimõttel. Kehtestatakse ülemmäär, millega piiratakse tehaste, elektrijaamade ja muude süsteemi kuuluvate rajatiste poolt atmosfääri paisatavate teatavate kasvuhoonegaaside koguhulka. Ülemmäära vähendatakse aja jooksul, et tagada kasvuhoonegaaside heitkoguste summaarne vähenemine. Süsteem võimaldab kaubelda saastekvootidega, nii et käitiste ja õhusõidukite käitajate koguheide jääb lubatud piiridesse ning heitkoguste vähendamiseks saab rakendada kõige kulutõhusamaid meetmeid.
Süsinikuheite ülekandumine. Süsinikuheite ülekandumine tähendab olukorda, mis võib tekkida, kui ettevõtjad peaksid kliimapoliitikaga seotud kulude tõttu viima tootmise üle teistesse riikidesse, kus heitepiirangud on kergemad. See võib kaasa tuua nende koguheite suurenemise. Süsinikuheite ülekandumise oht võib olla suurem teatavates energiamahukates tööstusharudes.
Põhimõte „saastaja maksab“. Selle põhimõtte kohaselt peab saastaja kandma enda põhjustatud saastega seotud kulud.
PÕHIDOKUMENT
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, , millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, , lk 32–46).
Direktiivi (EL) 2003/87/EC hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
SEONDUVAD DOKUMENDID
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2025/723, , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, kehtestades üksikasjalikud reeglid nõuetele vastavate lennukikütuste ja fossiilpetrooleumi vaheliste hinnaerinevuste iga-aastaseks arvutamiseks ja ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute eraldamiseks nõuetele vastavate lennukikütuste kasutamise korral (ELT L, 2025/723, ).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/955, , millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond ja muudetakse määrust (EL) 2021/1060 (ELT L 130, , lk 1–51).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2405, , milles käsitletakse võrdsete võimaluste tagamist kestliku lennutranspordi jaoks (‘ReFuelEU Aviation’) (ELT L, 2023/2405, ).
Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2023/2830, , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, kehtestades kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise ajastamist, haldamist ja muid aspekte käsitlevad normid (ELT L, 2023/2830, ).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, , millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, , lk 1–17).
Nõukogu otsus (EL) 2020/954, , millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis võetav seisukoht vabatahtlikust osalemisest teatamise kohta rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteemis (CORSIA) alates ning lennukikäitajate kompenseerimisnõuete arvutamiseks ajavahemikul 2021–2023 valitud võimaluse kohta (ELT L 212, , lk 14–17).
Komisjoni Rakendusmäärus (EL) 2019/1842, , millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ rakenduseeskirjad seoses lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise kohanduste täiendava reguleerimisega vastavalt tootmistaseme muutumisele (ELT L 282, , lk 20–24).