Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide lennutranspordilepingud

PÕHIPUNKTID

Turulepääs: liiklusõigused ja ärilised või käitamisega seonduvad küsimused

• Leping annab ELi lennuettevõtjatele õiguse
  • teostada USAsse lende kõikidest ELi lennujaamadest, olenemata lennuettevõtja asutamise kohast ELis (ühenduse lennuettevõtja mõiste);
  • käitada rahvusvahelisi marsruute ELi ja USA vahel (kolmanda¹ ja neljanda² vabaduse õigused) ning marsruute väljapoole ELi ja USAsse (viienda vabaduse õigused³) ilma lendude arvu või õhusõidukite tüübi suhtes kehtivate piiranguteta;
  • piiranguteta teostada seitsmenda vabaduse⁴ kaubaveoteenuseid (USA lennuettevõtjad ei saa siiski täiendavaid eranditult kaubaveo teenusega seotud seitsmenda vabaduse õigusi lisaks õigustele, mille nad on eelnevalt saanud kaheksalt ELi liikmesriigilt);
  • piirangutega teostada reisijateveo eesmärgil seitsmenda vabaduse lende USA ja Euroopa ühise lennunduspiirkonna⁵ (ECAA) mis tahes punkti vahel (USA lennuettevõtjatele asjaomaseid õigusi siiski ei anta).
• Leping võimaldab vaba hinnakujundust (kuigi USA lennuettevõtjad ei saa kehtestada hindu ELi-sisestele marsruutidele) ning sisaldab üksikasjalikke eeskirju frantsiisi- ja tootemargikokkulepete kohta, et ELi lennuettevõtjad saaksid oma võrgustikku USA turule laiendada.
• Samuti tagab leping piiramatu koodijagamise (juhul kui kaks või enam lennuettevõtjat jagavad sama lendu) ning loob ELi lennuettevõtjatele uusi võimalusi pakkuda rahvusvahelistel marsruutidel USA lennuettevõtjatele meeskonnaga õhusõidukeid (tuntud kui märgrent).

Turulepääs: omandiõigus ja kontroll

• USA lennuettevõtjad tagavad
  • ELi kodanike omandi lubatud protsendi ulatuses, sealhulgas enam kui 50 % suuruse omakapitali omamise võimaluse;
  • USA lennuettevõtjatesse tehtud ELi investeeringutega seotud tehingute õiglase ja kiire arutamise.
• ELi lennuettevõtjad tagavad
  • õiguse piirata USA investeeringuid ELi lennuettevõtjatesse 25 %-ni hääleõigusega aktsiatest (mis vastab USA süsteemile);
  • mis tahes ELi lennuettevõtja, mida omavad või kontrollivad ELi või Euroopa ühise lennunduspiirkonna kodanikud, tunnustamise USA poolt.
• Kolmandate riikide lennuettevõtjad tagavad, et
  • USA tunnustab ühepoolselt ELi omandiõigust ja kontrolli mis tahes lennuettevõtja suhtes Euroopa Majanduspiirkonnas, Euroopa ühises lennunduspiirkonnas ja 18 Aafrika riigis.
• Lepinguga loodud ühiskomiteel on oma ülesanne omandiõiguse ja kontrolliga seotud küsimustes.

Õigusloomealane koostöö

Leping tõhustab ühtlasi kahe osapoole vahelist koostööd järgnevates valdkondades.

• Julgestus Koostöö kooskõlastatud tavade ja standardite saavutamiseks ning nõuete erinevuse vähendamiseks julgestusmeetmete vallas.
• Ohutus Parem konsulteerimine ja koostöö mõlema poole ohutusalaste probleemide korral.
• Konkurentsipoliitika Kohustus teha koostööd konkurentsirežiimide kohaldamiseks selliste lepingute suhtes, mis mõjutavad transatlantilist turgu, ning edendada lepingute võrdset regulatiivset käsitlemist.
• Valitsuse subsiidiumid Tunnistamine, et need võivad mõjutada lennuettevõtjate suutlikkust õiglaselt ja võrdväärselt konkureerida, ning vajadus kokkulepete järele, mis võimaldavad tõstatada subsiidiumidega seotud probleeme.
• Keskkond Keskkonnakaitse tähtsuse tunnistamine ning kavatsused tõhustada koostööd tehnoloogia vallas, et vähendada lennutranspordi heidet ja parandada kütusesäästlikkust.

Leping hõlmab ka selget tegevuskava, mis sisaldab teise etapi lepingu läbirääkimisteks mittetäielikku loetelu prioriteetsete huvi pakkuvate küsimuste kohta.

Teise etapi leping

ELi ja USA vahelisi täiendavaid läbirääkimisi alustati 2008. aastal ning need päädisid 2010. aastal teise etapi lepingu sõlmimisega. Kõnealune protokoll põhineb esimesel lepingul ning käsitleb täiendavaid investeeringuid ja turulepääsu võimalusi. Samuti tugevdab see koostööraamistikku sellistes õigusvaldkondades nagu ohutus, turvalisus, sotsiaalsed aspektid ja eelkõige keskkond, milles mõlemad pooled leppisid kokku konkreetses ühisavalduses.

Norra ja Island ühinesid lepinguga 2011. aastal.