Kindlustusvahendus – tarbijate parem kaitse

KOKKUVÕTE:

direktiiv 2002/92/EÜ – kindlustusvahendus

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Kindlustusvahenduse direktiiv reguleerib kindlustusagentide või -maaklerite poolt pakutavate kõigi kindlustustoodete müügi tavasid.
• See hõlmab üldiste kindlustustoodete (nt liikluskindlustus) määrust ning samuti ka elukindlustuse poliise, sealhulgas neid, mis sisaldavad investeerimiselemente, nagu investeerimisfondi tootlusega seotud investeerimisriskiga elukindlustustooted*.

PÕHIPUNKTID

• Kõik kindlustuse või edasikindlustuse* vahendamisega tegelevad üksikisikud või ettevõtted peavad olema registreeritud oma päritolu ELi riigis, vastates teatud hulgale miinimumnõuetele, sealhulgas
  • omama päritolu ELi riigi seadustega kindlaksmääratud asjakohaseid teadmisi ja oskusi;
  • olema hea mainega;
  • omama ametialast vastutuskindlustust või muud võrreldavat tagatist kutsealasest ettevaatamatusest tingitud kohustuste katmiseks;
  • omama piisavat finantssuutlikkust, et kaitsta tarbijaid, kui kindlustusvahendaja ei suuda tarbijate kindlustusmakseid kindlustusseltsile või nõude summat vastavalt poliisile kindlustatule üle kanda.
• ELi riigid võivad kehtestada rangemad sätted, aga seda ainult nende riigis registreeritud kindlustusagentidele või -maakleritele.
• Olles oma päritoluriigis registreerunud, võivad kindlustus- või edasikindlustusvahendajad tegutseda teistes ELi riikides.
• Kindlustusvahendajatel on kohustus anda tarbijatele selget teavet toodete kohta, mida nad viimastele soovitavad. Nad peavad tarbijale selgitama täpselt, arusaadavalt ja kirjalikus vormis, miks nad tarbija individuaalsetest nõuetest lähtuvalt teatud toodet soovitavad.
• ELi riigid peavad läbi ühtse teabepunkti võimaldama lihtsa avaliku juurdepääsu teabele, mis sisaldab andmeid registreeritud kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate kohta, selle ELi riigi pädevaid asutusi, kus need vahendajad on registreeritud, ning ELi riike, kus vahendajad tegutsevad.
• Direktiiv julgustab ELi riike võtma kasutusele asjakohaseid ja tõhusaid kohtuvälise lahendamise menetlusi kahjunõuete hüvitamiseks rahulolematutele tarbijatele, eelkõige läbi FIN-NETi võrgustiku.

Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 20. jaanuaril 2016. aastal vastu kindlustustoodete turustamise direktiivi (direktiiv (EL) 2016/97), mis ajakohastab ja asendab kindlustusvahenduse direktiivi. Uus direktiiv hõlmab kogu turustusahelat, sealhulgas kindlustusandjaid, kes müüvad tooteid kliendile otse (sellest ka uus nimi). Samuti parandab see veelgi kindlustustoodete müümise viisi, tuues kaasa hindade suurema läbipaistvuse ja tarbijate parema teavitamise.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

• Direktiiv 2002/92/EÜ jõustus 15. jaanuaril 2003. ELi riigid pidid selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 14. jaanuariks 2005.
• Direktiiv (EÜ) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud), jõustus 22. veebruaril 2016. ELi riigid peavad selle oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtma 23. veebruariks 2018.

TAUST

Lisateavet leiate Euroopa Komisjoni kindlustusvahenduse veebisaidilt.

* PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/92/EÜ kindlustusvahenduse kohta (EÜT L 9, 15.1.2003, lk 3–10)

Direktiivi 2002/92/EÜ järjestikused muudatused on alusdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. jaanuari 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/97, mis käsitleb kindlustustoodete turustamist (uuesti sõnastatud) (ELT L 26, 2.2.2016, lk 19–59)

Viimati muudetud: 24.10.2016