E-kaubandus – ELi standardeeskirjad

KOKKUVÕTE:

Direktiiv 2000/31/EÜ – elektrooniline kaubandus ELis

KOKKUVÕTE

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Direktiiviga kehtestatakse ELis elektroonilise kaubanduse mitmesuguseid külgi käsitlevad standardeeskirjad.

PÕHIPUNKTID

Direktiivi reguleerimisalasse kuuluvad muuhulgas järgmised veebipõhised teenused:

• uudisteteenused (nt uudiste veebisaidid);
• müük (raamatud, finants- ja reisiteenused jne);
• reklaam;
• kutsealased teenused (advokaadid, arstid, kinnisvaramaaklerid);
• meelelahutusteenused;
• põhilised vahendusteenused (veebipääs, teabe edastamine ja majutamine);
• tasuta teenused, mida rahastatakse reklaami, sponsorluse jm kaudu.

Kõnealuse direktiiviga sätestatakse põhimõte, et nende teenuste pakkujatele kohaldatakse seoses tegevuse alustamise ja teenuste pakkumisega selle ELi riigi õigust, kus on nende registrijärgne tegevuskoht, mitte selle riigi õigust, kus asuvad nende kasutatavad serverid, e-posti aadressid või postkastid.

ELi riikide valitsused peavad tagama, et teenusepakkujad avaldavad põhiteabe oma tegevuse kohta (nimi, aadress, äriregistri number jne) hõlpsalt ja alaliselt kättesaadaval kujul.

Reklaam

ELi riikide valitsused peavad tagama, et reklaam vastab konkreetsetele nõuetele:

• see on reklaamina selgelt identifitseeritav;
• selgelt on identifitseeritav füüsiline või juriidiline isik, kelle nimel reklaam esitatakse;
• müügiedenduspakkumised, -mängud või -võistlused on sellistena selgelt identifitseeritavad, tingimused on kergesti kättesaadavad ning selgelt ja üheselt esitatud.

Pealesunnitud teated

Pealesunnitud teated e-kirja teel (nn rämpspost) peavad samuti olema selgelt identifitseeritavad. Pealesunnitud teadete e-kirja teel saatmisega tegelevad ettevõtjad peavad korrapäraselt jälgima loobujate registreid, kus võivad end registreerida isikud, kes ei soovi selliseid teateid saada, ja neid respekteerima.

Veebilepingud

Kõigis ELi riikides tuleb elektroonilistele lepingutele anda paberil sõlmitud lepingutega samaväärne õiguslik seisund.

Elektroonilistes lepingutes peab samuti olema selgelt ja arusaadavalt esitatud järgmine teave:

• tehnilised etapid, mida tarbija peab lepingu sõlmimisel järgima;
• kas teenuseosutaja arhiveerib sõlmitud lepingu ja kas see jääb tarbijale hiljem kättesaadavaks;
• kuidas saab tarbija leida ja parandada sisestusvigu enne tellimuse esitamist;
• lepingu sõlmimiseks pakutavad keeled.

Tarbija peab saama lepingu- ja üldtingimusi säilitada ja printida.

Lisateave: direktiiv 2011/83/EL tarbija õiguste kohta.

Veebipõhised tellimused

Tellimused peavad vastama järgmistele nõuetele:

• teenusepakkuja peab viivitamata elektroonselt (e-kirja või muu elektroonse sõnumi vahendusel) kinnitama tellimuse kättesaamist;
• tellimus (või kättesaamise kinnitus) loetakse kättesaaduks, kui ostjal (tarbijal) on võimalik sellele ligi pääseda.

Lisateave: määrus (EL) 910/2014 e-identimise ja usaldusteenuste kohta.

Olemasolevate õigusaktide jõustamine

Käesolev direktiiv soodustab käitajate iseregulatsiooni ning reguleerimist koostöös valitsustega. See hõlmab näiteks järgmist:

• tegevusjuhendid ELi tasandil;
• kohtuväliste vaidluste elektroonilisel teel lahendamise süsteemid, eriti kui müüja ja ostja asuvad erinevates riikides.

ELi riigid peavad samuti nägema ette kiired ja tõhusad lahendused õiguslikele probleemidele veebikeskkonnas ning tagama tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused.

Teenusepakkujate vastutus

Veebipõhise teenuse pakkujad, kelle tegevus piirdub pelga edastamise, vahemällu salvestamise või talletamisega, ei vastuta edastatava või talletatava teabe eest, kui nad vastavad konkreetsetele tingimustele. Talletusteenuse osutamisel on teenusepakkujad vastutusest vabad, kui

• neil ei ole teadmisi seadusvastase tegevuse või teabe kohta ja
• sellest teada saades kõrvaldavad nad kohe kõnealuse teabe või tõkestavad sellele juurdepääsu.

Riikide valitsused ei tohi kehtestada sellistele vahendajatele üldise iseloomuga jälgimiskohustusi teabe kohta, mida nad saadavad või talletavad, eesmärgiga avastada ja vältida ebaseaduslikku tegevust.

TAUST

E-kaubanduse direktiiv

ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)

SEONDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus) (ELT L 364, 9.12.2004, lk 1–11)

Viimati muudetud: 13.10.2015