Mitte-ELi kodanikud – pikaajalise elanikuna elamise reeglid

PÕHIPUNKTID

• Pikaajalise elaniku staatuse saamiseks peavad mitte-ELi kodanikud olema elanud ELi riigis viis aastat seaduslikult ja pidevalt.
• Nende viie aasta arvutamisel on lubatud võtta arvesse äraolekuajad, mille kestus on vähem kui kuus järjestikust kuud ja mis kokku ei ületa kümmet kuud kogu perioodi jooksul.
• Mitte-ELi kodanikud peavad tõendama, et neil on stabiilne ja korrapärane sissetulek enda ja oma perekonna ülalpidamiseks ning ravikindlustus.
• Taotluste kohta, millele on lisatud asjaomased dokumendid, peavad siseriiklikud asutused tegema otsuse kuue kuu jooksul taotluse esitamisest.
• Asutused võivad keelduda elaniku staatuse andmisest avaliku korra ja julgeolekuga seotud põhjustel, kuid mitte majanduslikel kaalutlustel.
• Edukatele taotlejatele antakse elamisluba, mis kehtib vähemalt viis aastat ja on automaatselt pikendatav.
• Pikaajalised elanikud võivad kaotada selle staatuse, kui:
  • see on saadud pettuse teel;
  • neile rakendatakse väljasaatmist, sest nad kujutavad tõsist ohtu avalikule korrale ja julgeolekule;
  • nende äraolek EList kestab 12 järjestikust kuud.
• Pikaajalisi elanikke koheldakse võrdselt selle riigi kodanikega sellistes valdkondades nagu palgatöö, haridus, sotsiaalkindlustus, maksud ja ühinemisvabadus. ELi riigid võivad teatavatel juhtudel siiski kehtestada piiranguid sellele võrdsele kohtlemisele.
• Pikaajalised elanikud võivad minna teise ELi riiki, et seal elada, töötada või õppida kauem kui kolm kuud, tingimusel et nad täidavad teatavaid tingimusi. Nende pereliikmed võivad nendega kaasa minna.
• Asjaomase teabe ELi riikide vaheliseks saatmiseks ja vastuvõtmiseks on olemas riiklikud kontaktpunktid.
• Käesolevat direktiivi ei kohaldata teatavat liiki mitte-ELi kodanike, nagu üliõpilaste või ajutiselt au pair’i või hooajatöölistena töötavate isikute suhtes.

Käesolevat õigusakti ei kohaldata Ühendkuningriigi (¹), Iirimaa ega Taani suhtes, vaid nendes on ette nähtud erikord varjupaiga- ja sisserändepoliitika osas.

Direktiivi muudeti 2011. aastal, et hõlmata rahvusvahelise kaitse alla kuuluvaid mitte-ELi kodanikke, nagu põgenikke ja kodakondsuseta isikuid.