Töötajate liikumisvabadus

PÕHIPUNKTID

• Tööjõu vaba liikumine on kasulik nii inimestele, kes soovivad töötada mõnes teises ELi liikmesriigis, kui ka neid vastuvõtvatele ühiskondadele. Esimesed saavad tänu sellele võimaluse kasutada vaba liikumise õigust ning parandada oma isiklikku ja tööalast olukorda, viimased aga täita vabu töökohti ja vähendada oskustööjõu puudust.
• Nii nagu ELi liikmesriigi elanikul on õigus asuda tasustatavale tööle teises liikmesriigis, võivad ka tööandjad kuulutada vabadest töökohtadest kogu ELis ja sõlmida lepinguid potentsiaalsete töötajatega teistest liikmesriikidest.
• Õigusaktiga kodifitseeritakse ja asendatakse määrus (EMÜ) nr 1612/68, mida on mitmel korral oluliselt muudetud. Keelates ELi töötajate mis tahes diskrimineerimise rahvuse alusel, tagab see süsteemi tõrgeteta toimimise.
• Eelkõige keelatakse sellega:
  • välisriigi kodanike töölevõtmise erikorra kasutamine;
  • vabadest töökohtadest teatamise piirangud või teatavate tingimuste kehtestamine teisest ELi liikmesriigist pärit inimestele, näiteks registreerimine tööhõivetalituses.
• Samamoodi on ebaseaduslik diskrimineerida teistest ELi liikmesriikidest pärit töötajaid võrreldes oma riigi kodanikega seoses töölepingu ja töötingimustega, hõlmates järgmist:
  • juurdepääs tööturule, sealhulgas tööotsijate abistamine tööturuasutuste poolt;
  • töötingimused, sealhulgas töötasu, vallandamine ja tööle ennistamine või uue töökoha leidmine;
  • juurdepääs koolitusele, sealhulgas kutseõppeasutustes ja ümberõppekeskustes.
• Sama põhimõte kooli, töö käigus toimuva väljaõppe kursustele ja kutseõppekursustele pääsemise kohta kehtib ka teises ELi liikmesriigis töötava või töötanud isiku laste suhtes.
• Õigusaktis käsitletakse teatavaid sotsiaalseid õigusi. Teises ELi riigis töötaval isikul on samad sotsiaalsed ja maksusoodustused kui selle ELi riigi kodanikest töötajatel. Samuti on tal õigus saada kodanikega samasuguseid eluasemetoetusi ning ta võib panna oma nime töökoha piirkonna korteritaotlejate nimekirja, kui niisugune nimekiri on olemas.
• Õigusakt hõlmab ka võrdset kohtlemist seoses ametiühingu liikmelisusega ning sellega seotud õigusi, nagu õigus valida ja olla valitud ametiühingu haldus- või juhtimisorganitesse.
• Töökohal võib olla nõutav teataval tasemel keeleoskus, kuid iga keelenõue peab olema põhjendatud ja kõnealuse töö puhul vajalik.
• Õigusaktiga luuakse nõuandekomitee, kuhu kuulub kuus liiget igast ELi riigist: kaks esindavad valitsust, kaks ametiühinguid ja kaks tööandjate ühinguid. Nõuandekomitee abistab Euroopa Komisjoni töötajate liikumisvabadusega seotud küsimustes. Määrusega (EL) 2019/1149 asutatud Euroopa Tööjõuamet osaleb nõuandekomitee kohtumistel vaatlejana, andes tehnilist tuge ja oskusteavet.

Üks erand

Mittediskrimineerimise põhimõtte kohaldamisel kehtiv erand hõlmab juurdepääsu sellistele töökohtadele, mis eeldavad riigi üldiste huvide kaitsmisega seotud avaliku võimu kasutamist. ELi riigid võivad selliste ametikohtade täitmise puhul piirduda oma kodanikega.

EURESe määrus

• 2016. aastal muudeti määrust (EL) nr 492/2011 määrusega (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURES). Selle tulemusena hõlmab uus määrus nüüd eeskirju, mis käsitlevad teabe vahetamist vabade töökohtade, tööle kandideerimise avalduste ja CVde kohta kõigis ELi riikides.