Jäätmete ladestamine

PÕHIPUNKTID

• Prügilaid on kolme liiki:
  • ohtlike jäätmete prügilad;
  • tavajäätmeprügilad ja
  • püsijäätmeprügilad (püsijäätmed on jäätmed, mis ei lagune ega põle, näiteks kruus, liiv ja kivid).
• ELi riigid peavad rakendama riiklikke strateegiaid, et järk-järgult vähendada prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete hulka.
• Prügilad ei tohi võtta vastu kasutatud rehve ega vedelaid, tuleohtlikke, plahvatusohtlikke, sööbivaid või haiglatest, meditsiini- või veterinaariaasutustest pärit jäätmeid.
• Prügilasse võib ladestada ainult töödeldud jäätmeid.
• Olmejäätmeid võib ladestada tavajäätmeprügilasse.
• ELi riikide ametiasutused peavad tagama, et kõik kulud alates prügila rajamisest kuni selle sulgemiseni kaetakse hinnaga, mille võtab prügila käitaja prügi ladestamise eest.
• Prügilate käitajad peavad taotlema luba ja esitama järgmised andmed:
  • loataotleja ja mõnel juhul ka käitaja isikuandmed;
  • ladestatavate jäätmeliikide kirjeldus ja kogus;
  • prügila mahutavus ja kirjeldus, sealhulgas käitamis-, seire- ja kontrollitoimingute kava;
  • reostuse ennetamise ja vähendamise meetodid ning
  • sulgemise ja järelhoolduse andmed.
• 2014. aastal võeti vastu muutmisdirektiivi 2014/52/EL, et parandada direktiivis 2011/92/EL sätestatud projektide keskkonnamõju hindamise menetluse kvaliteeti (vt kokkuvõtet). See oli vajalik kooskõla ja koostoime tagamiseks ELi muu valdkonna õigusaktide ja poliitikaga.
• Otsusega 2003/33/EÜ kehtestatakse jäätmete prügilatesse vastuvõtmise kriteeriumid ja kord.

Muutmisdirektiiv (EL) 2018/850

• Ringmajandusele ülemineku toetamiseks muudetakse direktiiviga (EL) 2018/850 direktiivi 1999/31/EÜ.
• Direktiiviga (EL) 2018/850:
  • kohaldatakse alates 2030. aastast jäätmete prügilatesse ladestamise piiranguid kõigile jäätmetele, mis sobivad ringlussevõtuks ning materjalina või energiana kasutamiseks;
  • püütakse aastaks 2035 piirata ladestatavate olmejäätmete osakaalu 10 %-ni;
  • kehtestatakse olmejäätmete sihtkoguste saavutamise arvutamise kord ning nõutakse, et liikmesriigid kehtestavad ladestatavate olmejäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgimiseks tõhusa süsteemi;
  • nõutakse, et Euroopa Komisjon koostaks koos Euroopa Keskkonnaagentuuriga kolm aastat enne igat tähtaega varajase hoiatamise aruande, et teha kindlaks puudused eesmärkide saavutamisel ja soovitada meetmeid;
  • lubatakse ELi riikidel kasutada majandushoobasid ja muid meetmeid, et stimuleerida jäätmehierarhia¹ kohaldamist vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ, jäätmete raamdirektiivile (vt kokkuvõtet).