Direktiivi eesmärk on vältida või võimaluste piires vähendada jäätmete ladestamisest tuleneda võivat negatiivset mõju pinnaveele, põhjaveele, pinnasele, õhule ja inimeste tervisele.
Selleks kehtestatakse ranged tehnilised nõuded.
PÕHIPUNKTID
Prügilaid on kolme liiki:
ohtlike jäätmete prügilad;
tavajäätmeprügilad ja
püsijäätmeprügilad (püsijäätmed on jäätmed, mis ei lagune ega põle, näiteks kruus, liiv ja kivid).
ELi riigid peavad rakendama riiklikke strateegiaid, et järk-järgult vähendada prügilasse veetavate biolagunevate jäätmete hulka.
Prügilad ei tohi võtta vastu kasutatud rehve ega vedelaid, tuleohtlikke, plahvatusohtlikke, sööbivaid või haiglatest, meditsiini- või veterinaariaasutustest pärit jäätmeid.
Prügilasse võib ladestada ainult töödeldud jäätmeid.
Olmejäätmeid võib ladestada tavajäätmeprügilasse.
ELi riikide ametiasutused peavad tagama, et kõik kulud alates prügila rajamisest kuni selle sulgemiseni kaetakse hinnaga, mille võtab prügila käitaja prügi ladestamise eest.
Prügilate käitajad peavad taotlema luba ja esitama järgmised andmed:
loataotleja ja mõnel juhul ka käitaja isikuandmed;
ladestatavate jäätmeliikide kirjeldus ja kogus;
prügila mahutavus ja kirjeldus, sealhulgas käitamis-, seire- ja kontrollitoimingute kava;
reostuse ennetamise ja vähendamise meetodid ning
sulgemise ja järelhoolduse andmed.
2014. aastal võeti vastu muutmisdirektiivi 2014/52/EL, et parandada direktiivis 2011/92/EL sätestatud projektide keskkonnamõju hindamisemenetluse kvaliteeti (vt kokkuvõtet). See oli vajalik kooskõla ja koostoime tagamiseks ELi muu valdkonna õigusaktide ja poliitikaga.
Otsusega 2003/33/EÜ kehtestatakse jäätmete prügilatesse vastuvõtmise kriteeriumid ja kord.
kohaldatakse alates 2030. aastast jäätmete prügilatesse ladestamise piiranguid kõigile jäätmetele, mis sobivad ringlussevõtuks ning materjalina või energiana kasutamiseks;
püütakse aastaks 2035 piirata ladestatavate olmejäätmete osakaalu 10 %-ni;
kehtestatakse olmejäätmete sihtkoguste saavutamise arvutamise kord ning nõutakse, et liikmesriigid kehtestavad ladestatavate olmejäätmete kvaliteedi kontrollimiseks ja jälgimiseks tõhusa süsteemi;
nõutakse, et Euroopa Komisjon koostaks koos Euroopa Keskkonnaagentuuriga kolm aastat enne igat tähtaega varajase hoiatamise aruande, et teha kindlaks puudused eesmärkide saavutamisel ja soovitada meetmeid;
lubatakse ELi riikidel kasutada majandushoobasid ja muid meetmeid, et stimuleerida jäätmehierarhia1 kohaldamist vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ, jäätmete raamdirektiivile (vt kokkuvõtet).
MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?
Direktiivi 1999/31/EÜ kohaldatakse alates ning see pidi ELi riikides jõustuma hiljemalt .
Muutmisdirektiiv (EL) 2018/850 pidi ELi riikides jõustuma hiljemalt .
Jäätmehierarhia – viieastmeline hierarhia, kus vältimine on parim valik, millele järgnevad korduskasutamine, ringlussevõtt ja muud taaskasutamise viisid ning kus kõrvaldamine, nagu jäätmete ladestamine, on viimane võimalus.
PÕHIDOKUMENT
Nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, , lk 1–19)
Direktiivi 1999/31/EÜ hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
SEONDUVAD DOKUMENDID
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst) (ELT L 26, , lk 1–21)
Nõukogu otsus 2003/33/EÜ, millega kehtestatakse jäätmete prügilatesse vastuvõtmise kriteeriumid ja kord direktiivi 1999/31/EÜ artikli 16 ja II lisa kohaselt (EÜT L 11, , lk 27–49)