Zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire

PÕHIPUNKTID

Direktiiviga innustatakse ELi riike teostama järgmist seiret:

• zoonoosid (otseselt või kaudselt loomulikul teel loomade ja inimeste vahel edasikantavad haigused ja infektsioonid);
• zoonootilise toimega mõjurid (mis tahes viirus, bakter, seen, parasiit või bioloogiline isend, mis võib põhjustada zoonoosi), ning
• nendega seotud antimikroobikumiresistentsus¹.

Tihendatud seire zoonooside ja antimikroobikumiresistentsuse suhtes

ELi riigid vastutavad seiresüsteemide loomise ja säilitamise eest. Seire toimub esmatootmise² tasandil või muudel toiduahela etappidel, nii loomasöödas kui ka inimeste toidus.

Seire hõlmab esmajärjekorras järgmisi zoonoose:

• brutselloos,
• kampülobakterioos,
• ehhinokokoos,
• listerioos,
• salmonelloos,
• trihhinelloos,
• tuberkuloos, mida põhjustab Mycobacterium bovis,
• verotoksigeenne Escherichia coli.

Olenevalt epidemioloogilisest olukorrast hõlmab seire ka järgmisi zoonoose:

• viiruslikud zoonoosid (kalitsiviirus, A-hepatiidiviirus, gripiviirus, marutaud ja viirused, mida levitavad lülijalgsed),
• bakteriaalsed zoonoosid (borrelioos, botulism, leptospiroos, ornitoos, tuberkuloos, mida ei ole ülal nimetatud, vibrioos, jersinioos ja selle mõjurid),
• parasitaarsed zoonoosid (anisakiaas, krüptosporidioos, tsüstitserkoos ja toksoplasmoos).

Seiremeetod

Mõnel juhul ei ole tavapärase seire käigus kogutud andmed piisavad. Vajalikuks võivad osutuda kooskõlastatud seireprogrammid ühe või mitme zoonoosi kohta, et hinnata konkreetseid riske või luua lähteväärtusi.

ELi riigid peavad tagama, et seire annab võrreldavaid andmeid antimikroobikumiresistentsuse esinemise kohta zoonootilise toimega mõjurites ja vajaduse korral muudes olulistes ainetes.

Toidus, söödas ja loomadel esinevate zoonooside, zoonootilise toimega mõjurite ja antimikroobikumiresistentsuse seire täiendab inimisolaatide seiret, mida viiakse ellu kooskõlas otsusega nr 1082/2013/EL, mis käsitleb tõsiseid piiriüleseid terviseohtusid.

Toidust põhjustatud haiguspuhangute uurimine

ELi riikide pädevad asutused peavad uurima toidust põhjustatud haiguspuhanguid, kogudes teavet epidemioloogilise laadi, võimalike asjassepuutuvate toiduainete ja haiguspuhangu võimalike põhjuste kohta.

Teabevahetus

• Teabevahetus on vajalik, et saada ammendavaid ja võrreldavaid andmeid ELi tasandil. Iga riigi üks või mitu pädevat asutust teevad koostööd loomade tervishoiu, loomasööda ja toiduhügieeni eest vastutavate asutustega. Toidust põhjustatud haiguspuhangute korral on eriti oluline kiire teabevahetus hoiatusvõrkude (nt toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi) kaudu, et minimeerida haiguspuhangu mõju rahva tervisele ja majandusele. Määratakse ka ELi ja riiklikud referentlaboratooriumid, et tagada kvaliteetsed proovide analüüsid.
• ELi riigid peavad hindama zoonooside, zoonootilise toimega mõjurite ja antimikroobikumiresistentsuse arenguid ja allikaid, ning esitama igal aastal mai lõpuks Euroopa Komisjonile aruande. Komisjon saadab need aruanded Euroopa Toiduohutusametile, kes vaatab need läbi ja avaldab igal aastal novembri lõpuks kokkuvõtva aruande.