Projektide keskkonnamõju hindamine (KMH)

PÕHIPUNKTID

Direktiiviga 2011/92/EL määratletakse keskkonnamõju hindamise (KMH) menetlus, millega tagatakse tõenäolise olulise keskkonnamõjuga riiklike ja eraprojektide hindamine enne neile teostusloa andmist.

Õigusakti muudatus (direktiiv 2014/52/EL) võeti vastu 2014. aastal. Olles kooskõlas aruka reguleerimisega, saab selle abil:

• halduskoormust vähendada;
• keskkonnakaitset parandada, võimaldades teha usaldusväärsemaid, prognoositavamaid ja jätkusuutlikumaid avaliku ja erasektori investeeringutega seotud äriotsuseid;
• arvestada ohtude ja väljakutsetega, mis on esile kerkinud alates esialgsete eeskirjade jõustumisest 30 aastat tagasi. See tähendab, et enam tähelepanu tuleb pöörata aspektidele, nagu ressursitõhusus, kliimamuutused ja katastroofide ennetamine, mis nüüd hindamismenetluses paremini kajastuvad.

Peamised muudatused on järgmised:

• ELi riigid saavad lihtsustada oma eri keskkonnahindamise menetlusi.
• Keskkonnahindamise eri etappidele kehtestatakse tähtajad.
• Lihtsustatakse sõelumismenetlusi, et otsustada keskkonnamõju hindamise vajalikkust.
• Otsused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud, arvestades ajakohastatud sõelumiskriteeriumeid.
• KMH aruanded peavad olema üldsusele arusaadavamad, eelkõige praeguse keskkonnaseisundi hindamise ja asjaomase projekti alternatiivide puhul.
• Parandatud on aruannete kvaliteeti ja sisu. Ka pädevad asutused peavad kinnitama oma objektiivsust, et vältida huvide konflikti.
• Teostusloa andmise otsuse¹ alused peavad olema üldsusele selged ja läbipaistvamad.
• Kui projektid avaldavad keskkonnale olulist kahjulikku mõju, peavad arendajad neid mõjusid vältima, ennetama või vähendama. Nende projektide korral peab teostama järelevalvet.

KMH menetlus

KMH menetlus toimub järgmiselt:

• projekti arendaja võib nõuda, et pädev asutus täpsustab, mida esitatav KMH teave peaks sisaldama (keskkonnamõju hindamise sisu määramine);
• arendaja peab esitama keskkonnamõju teabe (KMH aruande vormis, mis on koostatud direktiivi IV lisa kohaselt);
• teavitada tuleb keskkonnaasutusi ja üldsust ning kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi (ning ka mõjutatavaid ELi riike) ning nendega konsulteerida;
• pädev asutus otsustab, võttes arvesse konsultatsioonide tulemused; see otsus hõlmab ka põhjendatud järeldust projekti olulise keskkonnamõju kohta;
• asutus teavitab üldsust oma otsusest;
• üldsus võib otsuse kohtus vaidlustada.

Avalik konsultatsioon

Avalik konsultatsioon on KMH menetlusel kesksel kohal. Üldsuse tõhusa osalemise tagamiseks tuleb KMH aruannet ja muud teavet jagada võimalikult vara. Seda saab teha elektrooniliselt, avalike teadete, müürilehtede või kohalike ajalehtede kaudu.

Riiklike asutuste vastutus

Asutused peavad projektile loa andmise otsustama mõistliku tähtaja piires. Positiivse otsuse sisu tuleb teha kättesaadavaks üldsusele ning keskkonnaülesannetega ja muudele kohalikele ning piirkondlikele asutustele koos teostusloa andmise peamiste põhjustega ja nende poolt otsusele lisatud keskkonnaalaste või muude tingimustega. Teostusloa andmisest keeldumise otsuses märgitakse keeldumise põhjused.

Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad tingimused ja sätete rikkumise korral kohaldatavad karistused.