Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia

KOKKUVÕTE:

teatis Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia kohta

talituste töödokument – Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia juurde kuuluv tegevuskava

MIS ON TEATISE JA TEGEVUSKAVA EESMÄRGID?

PÕHIPUNKTID

Doonau on funktsionaalne piirkond, mida määratleb Doonau jõgikond ja mis asub peamiselt Euroopa Liidu (EL) territooriumil. Geograafiliselt hõlmab see järgmist: Saksamaa (Baden-Württemberg ja Baierimaa), Austria, Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Sloveenia, Rumeenia, Bulgaaria, Horvaatia, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Moldova ja Ukraina (Doonau-äärsed piirkonnad).

Probleemid

Strateegia käsitleb peamisi probleeme, mis on järgmised:

2020. aasta tegevuskava

Ettepanekud meetmete võtmiseks peaksid:

  1. Doonau piirkonna ühendamine

    Liikuvuse ja mitmeliigilise transpordi edendamine:

    • Liiklus veeteedel, sealhulgas:
      • veeteede ja sadamate parem taristu ja haldamine;
      • ettevõtluse arendamine;
      • laevastiku moderniseerimine;
      • hariduse ja töökohtade parem kvaliteet;
      • lihtsamad, ühtlustatud ja digitaliseeritud haldusprotsessid.
    • Liiklus raudteel, maanteedel ja õhuteedel, sealhulgas:
      • piirkonda läbiva üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhivõrgu lõplik väljaehitamine;
      • konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgustiku raudtee-kaubaveokoridoride kandidaatriikidesse ja naaberriikidesse (vt sõnastikus: naabruspoliitika) laiendamise toetamine;
      • koostöö tõhustamine lennuliikluses, et parandada piirkondlikku ühenduvust;
      • kestlike suurlinna transpordisüsteemide ja liikuvuse tagamine;
      • piirkondliku/kohaliku piiriülese taristu ja maapiirkondadele juurdepääsu parandamine;
      • mitmeliigiliste transpordisõlmede kavandamise edasine arendamine.
    • Säästev energia, sealhulgas:
      • puhta biomassi, päikeseenergia, maasoojusenergia, hüdroenergia ja tuuleenergia edasine uurimine;
      • energiatõhususe edendamine ning taastuvenergia kasutamine hoonetes ja küttesüsteemides;
      • süsinikusisalduse ja õhusaasteainete vähendamise edendamine transpordisektoris;
      • parimate tavade vahetamine ja tegevuste arendamine energiapuuduse vähendamiseks, haavatavate tarbijate kaitsmine ja tarbijatele volituste andmine energiaturul osalemiseks;
      • uute ja uuenduslike energiasalvestuslahenduste uurimine;
      • teabevahetuse ja parimate tavade soodustamine koostöö parandamiseks ning ühisprojektide algatamiseks.
    • Kultuuri ja turismi ning inimestevaheliste kontaktide edendamine:
      • säästva turismi edendamine ja EUSDRi projektide ärakasutamine;
      • kultuuriturismi edendamine ning kultuuripärand;
      • investeerimine kestlikesse kvaliteetsetesse toodetesse, teenustesse, uuenduslikesse vormidesse ja taristusse;
      • oskuste, hariduse ja töökohtade loomise edendamine;
      • kultuuritegevuse ja loomesektorite arengu edendamine ja soodustamine.
  2. Keskkonnakaitse
    • Vee kvaliteedi taastamine ja säilitamine:
      • ohtlikest ja uutest ainetest tuleneva veereostuse seire, ennetamise ja vähendamise edendamine;
      • investeeringute jätkuv suurendamine linna reoveepuhastusrajatiste ehitamisse, ajakohastamisse, hooldamisse ja taastamisse;
      • hajureostuse ennetamise ja vähendamise edendamine, toitainete säilitamise, aruka niisutamise ja vee taaskasutuse edendamine;
      • veevarude kaitsmise ja joogiveevarustuse tagamisega seotud teadmiste täiendamine;
      • meetmete edendamine kalade rände võimaldamiseks jõgikonnas;
      • vee kvaliteedi ja kvantiteediga seotud kliimamuutuste mõjuga kohanemise meetmete edendamine;
      • koostöö tugevdamine, teadmiste suurendamine ja vahetamine ning veekvaliteedi meetmete rahastamise kindlustamine piirkonnas.
    • Keskkonnariskide ohjamine:
      • erinevate ohtude riskijuhtimiskavade toetamine;
      • kogu jõgikonna või piirkonna prognoosimis- ja hoiatussüsteemide suutlikkuse suurendamine ja nende ulatuse laiendamine ning kiire reageerimise edendamine;
      • katastroofide ennetamise ja nendeks valmisoleku tugevdamine riiklike ja valitsusväliste organisatsioonide seas;
      • keskkonnakahjustusi põhjustava inimtegevuse vähendamine;
      • kliimamuutuste piirkondliku ja kohaliku mõju ennetamine.
    • Bioloogilise mitmekesisuse, maastike ning õhu ja pinnase kvaliteedi säilitamine, sealhulgas:
      • rahvusvahelise koostöö alustamine ja dokumentide ühtlustamine jõgikonna kaitsealadel;
      • riiklike ja kohalike ametiasutuste, valitsusväliste organisatsioonide ning ekspertide ja teadusringkondade suutlikkuse suurendamine keskkonnaküsimustes;
      • ohustatud liikide kaitse tegevus- ja majandamiskavade väljatöötamine;
      • invasiivsete võõrliikide sissetungi ennetamise ja tõrje meetodite väljatöötamine;
      • mullaga seotud ökosüsteemiteenuste tõhustamine ja säilitamine;
      • aegunud pestitsiidide ja sarnaste keemiliste jäätmete asukohtade kindlakstegemine ning kavade koostamine keskkonnaõnnetuste korral;
      • meetmete võtmine õhusaaste järkjärguliseks vähendamiseks;
      • märgalade majandamise ja ökoloogilise taastamise soodustamine, eriti Doonau delta piirkonnas.
  3. Majandusliku heaolu suurendamine
    • Teadmistel põhineva ühiskonna arendamine teadusuuringute, hariduse ja infotehnoloogia abil, sealhulgas:
      • riiklike, piirkondlike ja ELi vahendite koordineerimise edendamine tipptasemel teadusuuringute ja innovatsiooni soodustamiseks;
      • ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammides, eelkõige programmis „Euroopa Horisont“ osalemise soodustamine;
      • koostöö tugevdamine ülikoolide, teadusorganisatsioonide ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) vahel;
      • teaduse ja innovatsiooni nähtavuse ning sellealase teadlikkuse parandamine.
    • Ettevõtete konkurentsivõime, k.a klastrite arendamise toetamine, sealhulgas
      • VKEde, akadeemiliste ringkondade, avaliku sektori ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö ja teadmiste vahetamise edendamine;
      • tingimuste ja toetuse parandamine ning sidusrühmade suutlikkuse suurendamine, et tõhustada koostööd, pöörates erilist tähelepanu maapiirkondadele;
      • ettevõtlustoetuse parandamine, et suurendada naisjuhtidega VKEde innovatsiooni- ja digivõimalusi;
      • tehisintellekti tehnoloogia tõhusam rakendamine piirkonna VKEdes.
    • Inimestesse ja oskustesse investeerimine, sealhulgas:
      • koostöö tõhustamine tööturupoliitika alal;
      • digitaliseerimine ja innovatsioon töömaailmas;
      • haavatavate rühmade lõimimine tööturule;
      • vaesuse vastu võitlemine ja sotsiaalse kaasatuse edendamine;
      • hariduse ja koolituse kvaliteedi ja tõhususe tagamine;
      • elukestva õppe ja õpirände võimaluste pakkumine.
  4. Piirkonna tugevdamine
    • Institutsioonilise suutlikkuse ja koostöö parandamine, sealhulgas:
      • institutsioonilise suutlikkuse parandamine kvaliteetsete avalike teenuste pakkumiseks;
      • piirialade kogukondade halduskoostöö hõlbustamine;
      • ELi rahaliste vahendite kasutamise madala määraga seotud kitsaskohtade läbivaatamine;
      • rahastamise parema koordineerimise toetamine;
      • uuenduslike rahastamislahenduste katsetamine ja toetamine;
      • riiklike ja valitsusväliste organisatsioonide vastastikusel usaldusel põhineva koostöö edendamine;
      • kodanikuühiskonna ja kohalike organisatsioonide kaasatuse tugevdamine piirkonnas.
    • Koostöö julgeoleku edendamiseks ning organiseeritud ja raske kuritegevuse vastu võitlemiseks, sealhulgas:
      • politseikoostöö tõhustamine turvalisuse suurendamiseks, raske ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks ning jõupingutuste tugevdamiseks terrorismiohtude vastu;
      • õiguskaitseorganisatsioonide strateegilise pikaajalise koostöö edendamine tihedama võrgustiku kaudu;
      • piirikontrollisüsteemide, dokumendikontrolli korraldamise ja konsulaarküsimustes tehtava koostöö parandamine;
      • õigusriigi põhimõtte järgimise edendamine ja korruptsiooni vastu võitlemine.

Rakendamine ja rahastamine

Meetmete rakendamise eest vastutavad kõik asjaosalised riiklikul, piirkondlikul, linna- ja kohalikul tasandil, kasutades selleks ELi programmide, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu kättesaadavaid rahalisi vahendeid.

TAUST

EUSDR on üks neljast ELi makropiirkondlikust strateegiast.

Lisateave:

PÕHIMÕISTED

  1. Makropiirkondlik strateegia: integreeritud raamistik sellise kindlaksmääratud geograafilise piirkonna ühiste probleemide käsitlemiseks, kus asuvad nii liikmesriigid kui ka kolmandad riigid. Eesmärk on tihendada koostööd, et saavutada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus.

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi Doonau piirkonna strateegia“ (KOM(2010) 715 lõplik, )

Komisjoni talituste töödokument – Tegevuskava, millega asendatakse talituste töödokument SEC(2010) 1489 final, mis kuulub järgmise dokumendi juurde: komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele – Euroopa Liidu Doonau piirkonna strateegia (SWD(2020) 59 final, )

Viimati muudetud