Direktiiviga kehtestatakse normid (muudetud 2024. aastal), mille eesmärk on vältida või, kui see ei ole teostatav, pidevalt vähendada Euroopa Liidus (EL) tööstus- ja loomakasvatusheidet õhku, vette ja pinnasesse, sealhulgas lämmastikoksiidi, ammoniaagi, elavhõbeda, metaani ja süsinikdioksiidi heidet.
Inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge taseme saavutamiseks on selle eesmärk samuti
Õigusakt hõlmab tööstustegevust järgmistes sektorites (kohaldatakse minimaalseid võimsusi):
Kõik direktiiviga hõlmatud käitised peavad vältima ja vähendama saastust parima võimaliku tehnika rakendamisega ning võtma meetmeid, et kasutada tõhusalt energiat, vett ja ressursse koos jäätmete vältimise ja käitlemisega.
ELi liikmesriigid peavad võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et käitised töötavad kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
Õigusakt sisaldab eeskirju tööstuskäitistes uuendusliku tehnoloogia kasutamise kiirendamiseks ja hõlbustamiseks, et aidata kaasa nullsaaste, süsinikuheite vähendamise ja ringmajanduse eesmärgi täitmisele 2050. aastaks. See hõlmab keskuse loomist, mille ülesanne on koguda ja analüüsida teavet innovatiivsete tehnoloogiate kohta (Euroopa tööstuspöörde ja tööstusheite innovatsioonikeskus).
Direktiiviga sätestatakse eraldi peatükkides miinimumnõuded konkreetsetele sektoritele. See sisaldab muu hulgas erieeskirju, mis käsitlevad järgmist:
Vastavalt Århusi konventsioonile keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta on avalik teave ja üldsuse osalemine kohustuslik kõigi uute lubade andmisel ja nendes olulisemate muudatuste tegemisel.
Õigusaktis on tähtsal kohal inimeste tervise kaitse, mis on tööstusheidete direktiivi selge eesmärk. Sellega kehtestatakse ka inimeste õigus nõuda hüvitist ebaseadusliku saastuse tõttu tervisele tekitatud kahju eest.
Asjaomasel üldsusel on juurdepääs õiguskaitsele vastavalt Euroopa Liidu Kohtu kehtestatud rangeimatele standarditele, et aidata kaitsta iga inimese õigust elada keskkonnas, mille kvaliteet on tervise ja heaolu tagamiseks piisav.
Direktiiviga kutsutakse liikmesriike üles kehtestama rikkumiste eest tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, võttes arvesse rikkumise raskusastet ja kestust, selle kordumist ning sellest mõjutatud inimesi ja keskkonda.
Karistused peavad hõlmama trahve, mille suurus peab olema kõige raskemate rikkumiste puhul vähemalt 3 % käitaja aastakäibest ELis.
Direktiivi 2010/75/EL siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaeg oli . Direktiivis sisalduvaid eeskirju tuleb kohaldada alates sellest kuupäevast.
Muutmisdirektiiv 2024/1785 tuleb siseriiklikesse õigusaktidesse üle võtta . Direktiivis sisalduvaid eeskirju tuleb kohaldada alates sellest kuupäevast.
Muutmisdirektiiviga (EL) 2024/1785 muudetakse direktiivi 2010/75/EL pealkirja nii, et see hõlmaks loomakasvatuses tulenevat heidet, ja sellega muudetakse ka direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta.
Direktiiviga 2011/92/EL sätestatakse erinevate avaliku sektori ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise eeskirjad.
Lisateave
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, , lk 17–119)
Direktiivi 2010/75/EL hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Sellel konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.
Viimati muudetud