ELi jäätmekäitlusalane õigusakt

PÕHIPUNKTID

Direktiiv 2008/98/EÜ

• Direktiiviga kehtestatakse jäätmehierarhia:
  • vältimine;
  • korduskasutamiseks ettevalmistamine;
  • ringlussevõtt;
  • muu taaskasutamine (nt energiakasutus), ja
  • kõrvaldamine.
• See kinnitab põhimõtet „saastaja maksab“, mille kohaselt jäätmete kõrvaldamise kulud peab kandma algne jäätmetekitaja.
• Sellega kehtestatakse tootja laiendatud vastutuse mõiste.
• Lisaks tehakse vahet jäätmetel ja kõrvalsaadustel¹.
• Jäätmete käitlemine peab toimuma viisil, mis ei ohusta vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi, ei põhjusta müra- ega lõhnahäiringuid ning ei kahjusta paikkonda ega erihuvi pakkuvaid paiku.
• Jäätmetekitajad või jäätmevaldajad viivad ise läbi oma jäätmete töötluse või lasevad seda teha ametlikult tunnustatud jäätmetöötlejatel. Mõlemal juhul peab olema selleks luba ning neid kontrollitakse korrapäraselt.
• Pädevad riiklikud asutused on kohustatud koostama jäätmekavad ja töötama välja jäätmetekke vältimise programmid.
• Ohtlike jäätmete, vanaõli ja biojäätmete suhtes kohaldatakse erinõudeid.
• Selles kehtestatakse 2020. aastaks ringlussevõtu ja taaskasutamise eesmärgid olmejäätmete (50 %) ning ehitus-ja lammutusjäätmete (70 %) osas.
• Käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu näiteks radioaktiivsed jäätmed, kasutuselt kõrvaldatud lõhkeained, väljaheited, reovesi ega loomade korjused.

Muutmisdirektiiv (EL) 2018/851

• Ringmajanduse meetmete paketi osana muudetakse direktiiviga (EL) 2018/851 direktiivi 2008/98/EÜ.
• Sellega kehtestatakse tootja laiendatud vastutuse süsteemide² miinimumnõuded. Need võivad hõlmata ka organisatsioonilist vastutust ja kohustust aidata kaasa jäätmetekke vältimisele ning toodete korduskasutatavusele ja ringlussevõetavusele.
• Sellega tõhustatakse jäätmetekke vältimise reegleid. Jäätmetekke alal peavad ELi liikmesriigid võtma meetmeid, millega tehakse järgmist:
  • toetatakse säästvaid tootmis- ja tarbimismudeleid;
  • innustatakse kujundama, tootma ja kasutama tooteid nii, et need oleksid ressursitõhusad ja vastupidavad ning neid oleks võimalik parandada, taaskasutada ja täiustada;
  • meetmeid kohaldatakse toodete suhtes, mis sisaldavad kriitilise tähtsusega tooraineid, et vältida nende materjalide muutumist jäätmeteks;
  • soodustatakse tegema kättesaadavaks varuosad, kasutusjuhendid, tehnilise teabe ja muud vahendid, mille abil on võimalik tooteid parandada ja korduskasutada, ilma et nende kvaliteet ja ohutus väheneks;
  • vähendatakse toidujäätmete teket, et aidata saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärki, mille kohaselt tuleb 2030. aastaks vähendada kogu maailmas jaekaubanduses ja tarbimises ühe elaniku kohta tekkivaid toidujäätmeid 50 % ning vähendada tootmis- ja tarneahelas tekkivat toidukadu;
  • soodustatakse materjalides ja toodetes ohtlike ainete sisalduse vähendamist;
  • seatakse eesmärk peatada mereprügi teke.
• Seatakse ka uued olmejäätmete ringlussevõtu sihtmäärad: 2025. aastaks tuleb vähemalt 55 % olmejäätmetest ringlusse võtta. 2030. aastaks suureneb see sihtmäär 60 %-ni ja 2035. aastaks 65 %-ni.
• Liikmesriigid peavad:
  • hiljemalt 1. jaanuariks 2025 seadma sisse kodumajapidamistes tekkivate tekstiilide ja ohtlike jäätmete eraldi kogumise;
  • hiljemalt 31. detsembriks 2023 tagama, et biojäätmeid kas kogutakse eraldi või võetakse tekkekohal ringlusse (nt kompostides).
• Samuti tuuakse direktiivis näiteid stiimulitest jäätmehierarhia rakendamiseks, nagu näiteks jäätmete prügilasse ladestamise ja põletamise tasud ning jäätmete kogusest sõltuvate tasude süsteemid.