Koostöö kutsehariduse ja -koolituse alal

PÕHIPUNKTID

Järeldustes määratakse kindlaks neli prioriteetset valdkonda, millega tuleb tegeleda lisaks Kopenhaageni protsessi raames kindlaks määratud prioriteetidele ja suunistele.

1. Euroopa ühiste vahendite ja kavade rakendamine kutsehariduse ja -koolituse alase koostöö edendamiseks
   • Õpitulemustel põhinevad riiklikud kvalifikatsioonisüsteemid ja -eeskirjad tuleb välja töötada kooskõlas Euroopa kvalifikatsiooniraamistikuga.
   • Väga tähtis on need ellu rakendada koos Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET) ja Euroopa kutsehariduse ja -koolituse kvaliteedi tagamise raamistikuga (EQVET). Seda silmas pidades tuleks arendada katseprojekte, sidusaid meetodeid ja vahendeid, sh vahendeid informaalse¹ ja mitteformaalse² õppe tulemuste tunnustamiseks, ning samuti kvaliteedi tagamise vahendeid.

1. Kutseõppe- ja -koolitussüsteemide kvaliteedi ja atraktiivsuse parandamine
   • Tuleb edendada kutsehariduse ja -koolituse atraktiivsust kõikide sihtrühmade, eelkõige õpilaste ja täiskasvanute seas ning ettevõtetes. Samal ajal peab kõigil, aga eriti tõrjutusest ohustatud isikutel ja rühmadel, olema juurdepääs kutseharidusele ja -koolitusele ning võimalik selles osaleda.
   • Samuti tuleb hõlbustada juurdepääsu teabele ning elukestvale suunamis- ja nõustamisteenusele. Tuleks ka hõlbustada inimeste sellist arengut, mis võimaldab neil liikuda ühelt kvalifikatsiooni tasemelt teisele.
   • Tuleb luua ühiseid vahendeidkutseõppe ja -koolitussüsteemide kvaliteedi edendamiseks. Konkreetselt tuleb arendada kvaliteedi tagamise mehhanisme tulevase EQAVETi raames. Kutsehariduse ja -koolituse poliitika tuleb rajada sidusatele andmetele, mille kogumist tuleb täiustada. Lisaks tuleb suurendada investeeringuid kutsehariduse ja -koolituse koolitajate koolitusse, arendada kutsehariduse ja -koolituse eripärale kohandatud keeleõpet, soodustada kutsehariduses ja -koolituses innovatsiooni ja loovust ning lihtsustada erinevate haridustasemete vahelisi üleminekuid ning parandada nendevahelist järjepidevust.

1. Kutsehariduse ja -koolituse ning tööturu vaheliste seoste arendamine
   • Kutsehariduse ja -koolituse ning tööturu vaheliste seoste arendamiseks on tähtis jätkata selliste planeerimismehhanismide väljatöötamist, mis keskenduvad töökohtadele ja kutseoskustele, tunnistades võimalikke puudujääke oskuste osas. Tööturu osapooled ja majanduse sidusrühmad tuleb kaasata kutseharidust ja -koolitust käsitleva poliitika kujundamisse.
   • Koolitusest tööle siirdumise kergendamiseks tuleb parandada suunamis- ja nõustamisteenuseid.
   • Samuti tuleb tugevdada mehhanisme täiskasvanute koolitamise edendamiseks, et parandada karjäärivõimalusi ja ettevõtete konkurentsivõimet. Tuleb teha jõupingutusi, et teha edusamme seoses informaalse ja mitteformaalse õppe tulemuste valideerimise ja tunnustamisega. Tööalast koolitust saavate inimeste liikuvust tuleb samuti suurendada, eelkõige sellekohaste ELi programmide tugevdamise läbi. Viimaseks tuleb suurendada kõrghariduse rolli kutsehariduses ja -koolituses ning tööturule integreerumise parandamisel.

1. Rohkem Euroopa koostööd
   • Kolleegidelt õppimise tõhusust tuleb suurendada ning selle tulemusi kasutada ära kutsehariduse ja -koolituse alase siseriikliku poliitika kujundamisel. Samuti tuleb tagada kutsehariduse ja -koolitusega seotud prioriteetide hea integratsioon ning nähtavus tulevase Euroopa hariduse ja koolituse valdkonna koostöö strateegias ning selle rakendamisel.
   • Kutseharidus ja -koolitus peab olema paremini seotud teisi haridustasemeid, mitmekeelsust ja noori käsitleva poliitikaga. Lisaks tuleb tugevdada koostööd ELi mittekuuluvate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
   • Komisjoni ja ELi riike julgustatakse rakendama oma vastava pädevuse piires meetmeid, mis on kindlaks määratud nendes neljas prioriteetses valdkonnas. Nad peavad kaasama rahastamisse nii avaliku kui ka erasektori vahendeid, et edendada reforme riiklikul tasemel ja rakendada ELi vahendeid. Nad peavad jätkama tööd kutsehariduse ja -koolituse alase statistika ja võrdluskriteeriumite ulatuse ja kvaliteedi parandamiseks ning arendustegevust seoses edaspidiste kutseoskuste vajadustega.
   • Komisjon ja ELi riigid peavad vahetama teavet ja tegema ELi mittekuuluvate riikidega koostööd kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas. Cedefop (Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus) ja Euroopa Koolitusfond (ETF) on samuti tihedalt kaasatud, et toetada komisjoni kutsehariduse ja -koolitusega seotud teemadel.