Makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamisest ja korrigeerimisest ELis

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta

määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta

MIS ON MÄÄRUSTE EESMÄRK?

Määruses (EL) nr 1176/2011 sätestatakse üksikasjalikult makromajandusliku tasakaalustamatuse tuvastamise ja korrigeerimise menetlus. Määrust kohaldatakse kõigis Euroopa Liidu (EL) riikides.
Määruses (EL) nr 1174/2011 sätestatakse jõustamismehhanism. Nimetatud mehhanismi tagajärjel võidakse kohaldada rahalisi karistusi euroala riigi suhtes, kes jätab täitmata makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames ELi tasandil esitatud soovitused oma ülemäärase tasakaalustamatuse korrigeerimiseks.

PÕHIPUNKTID

Lisaks ELi riikide eelarvepoliitika tihedale järelevalvele kontrollib EL ka makrorahanduslikke suundumusi*, et tuvastada, ennetada ja korrigeerida potentsiaalselt kahjulikku makromajanduslikku tasakaalustamatust* ning riske, mis takistaksid majandus- ja rahaliidu nõuetekohast toimimist.

Häiremehhanismi aruanne

Igal aastal koostab Euroopa Komisjon häiremehhanismi aruande, millega algab iga-aastane makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tsükkel. Häiremehhanismi aruanne põhineb majandusolukorra hindamisel tulemustabeli näitajate alusel, võttes arvesse ka muid asjaomaseid majandus- ja rahandusalaseid analüüse. Selles hinnatakse ELi riikide olukorda, et tuvastada suundumusi, mis võivad viidata võimalikule tasakaalustamatusele.
Selle aruande põhjal selgitab komisjon välja ELi riigid, keda võib ohustada tasakaalustamatus ja kelle puhul on vaja põhjalikku analüüsi. Nõukogus arutatakse aruannet ja võetakse vastu järeldused.

Põhjalikud analüüsid

Komisjon viib läbi häiremehhanismi aruandes tuvastatud riikide põhjaliku analüüsi. Sellega tehakse kindlaks, kas tasakaalustamatust esineb, mis on selle olemus ja raskusaste, tuuakse esile kohandamist nõudvad küsimused ja poliitikaprobleemid. Määruses nähakse ette põhjaliku analüüsi kolm võimalikku tulemust.

Nimetatud riigis ei esine mingit tasakaalustamatust. Selle staatusega riik kuulub taas hindamisele kõigis järgnevates tasakaalustamatuse menetluse tsüklites, olles samal ajal jätkuvalt ka Euroopa poolaasta alusel mitmepoolse järelevalve all.
Nimetatud riigis esineb tasakaalustamatust. Sellisel juhul võib nõukogu esitada komisjoni soovituse alusel asjaomasele riigile rea riigipõhiseid soovitusi ennetusmeetmete võtmiseks.
Nimetatud riigis esineb ülemäärast tasakaalustamatust. Nõukogu võib esitada komisjoni soovituse alusel asjaomasele riigile ka rea riigipõhiseid soovitusi. Ülemäärase tasakaalustamatuse puhul võib nõukogu võtta komisjoni soovitusel parandusmeetmeid. Parandusmeetmetest moodustatakse eraldi menetlus – ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus.

Põhjaliku analüüsi käigus käsitletakse erinevaid suundumusi ELi riikide majanduses, eriti seoses välise tasakaalustamatusega (näiteks väliskonto, ekspordi turuosade muutumise ning investeeringute netopositsiooni tasakaalustamatuse tõttu) ja sisemise tasakaalustamatusega (näiteks avaliku või erasektori suure võlgnevuse, eluaseme hinna, krediidivoo ja töötuse määra muutumise tõttu).

Komisjon ja nõukogu võtavad põhjaliku analüüsi tulemusi arvesse igal kevadel Euroopa poolaasta raames välja antavates riigipõhistes tulemustes.

Ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus

Nõukogu võib komisjoni soovitusel algatada asjaomase ELi riigi suhtes ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse. Nõukogu esitab rea poliitilisi soovitusi, mida tuleb järgida, ning tähtaja, milleks asjaomane liikmesriik peab esitama parandusmeetmete kava.
Kui ELi riigi esitatud meetmed ja ajakava on rahuldavad, kiidab nõukogu selle soovitusega heaks ning kehtestab järelevalve ajakava.
Kui nõukogu peab parandusmeetmete kava ebapiisavaks, soovitab ta ELi riigil esitada kahe kuu jooksul uue parandusmeetmete kava.
Komisjoni jälgib soovituse rakendamist. See põhineb ELi riigi korrapäraselt esitatud eduaruannetel ja kontrollkäikude tulemustel. Seejärel hindab nõukogu rakendusmeetmeid komisjoni aruande põhjal.
Parandusmeetmeid võidakse rakendada mis tahes ajal ELi riigis, kus on tuvastatud ülemäärane tasakaalustamatus.

Sanktsioonid ja trahvid ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse alusel

Euroala riikidele võib määrata rahatrahvi, kui nad on korduvalt esitanud ebapiisava parandusmeetmete kava või ei ole võtnud soovitatud parandusmeetmeid. Ebapiisavate parandusmeetmete korral võib nõukogu määrata riigile intressikandva tagatise. Kui kõnealune riik siiski ei võta parandusmeetmeid, võidakse see tagatis muuta trahviks. Intressikandva tagatise või trahvi suurus on 0,1% asjaomase liikmesriigi eelmise aasta SKPst.
Nende sanktsioonidega karistatakse korduvat meetmete võtmata jätmist, mitte tasakaalustamatuse esinemist. Sanktsioonid loetakse vastuvõetuks, välja arvatud juhul, kui euroala riikide kvalifitseeritud enamus soovib need tagasi lükata.
Ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse raames meetmete võtmata jätmine võib tuua kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtavate maksete peatamise, olenemata sellest, kas kõnealune riik on euroala liige.

Euroopa poolaasta 2016

26. veebruaril 2016 avaldati põhjalikud analüüsid, mis lisati komisjoni riikide aruannetele. Komisjon esitas teatises kokkuvõtte põhjalike analüüside tulemustest.

MIS AJAST MÄÄRUSI KOHALDATAKSE?

Määrusi kohaldatakse alates 13. detsembrist 2011.

TAUST

2011. aasta detsembris jõustunud kuueosalise paketiga sätestati majanduspoliitiline järelevalvesüsteem makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamiseks ja korrigeerimiseks ELis. See järelevalvesüsteem on nüüd Euroopa poolaasta majanduspoliitika koordinatsioonimehhanismi osa.

Lisateave:

makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse teema Euroopa Komisjoni veebilehel;
Euroopa Komisjoni pressiteade: ELi majanduse juhtimine lahtiseletatult;
Euroopa Komisjoni pressiteade: Euroopa poolaasta 2016: riigipõhised tulemused.

* PÕHIMÕISTED

Makrorahanduslikud suundumused: rahalised, rahanduslikud ja eelarvealased suundumused makromajanduslikul tasandil (st riigi majanduses).

Makromajanduslik tasakaalustamatus: riigi majanduse teatud osade tasakaalustamatus (nt avaliku või erasektori suur võlgnevus, suur töötuse tase, kehvad eksporditulemused jne).

PÕHIDOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 8–11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 25–32)

SEONDUVAD DOKUMENDID

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale ja eurorühmale. Euroopa poolaasta 2016: struktuurireformide elluviimisel ning makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamisel ja korrigeerimisel tehtud edusammude hindamine ning määruse (EL) nr 1176/2011 kohase põhjaliku analüüsi tulemused (COM(2016) 095 final/2, 7.4.2016)

Viimati muudetud: 30.08.2016